Üldisus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eriline |
Üksikmõiste (singulaarne mõiste) |
||
7. rida:
[[Loogika]]s määratletakse üldine mõiste ehk [[üldmõiste]] läbi selle olemuslike tunnuste või [[omadus|omaduste]], mis vastanduvad juhuslikele tunnustele. Juhuslikud tunnused võivad üldmõiste kehtiva rakendumise korral üksik- ehk konkreetsetel juhtudel erineda, kuid olemuslikud tunnused peavad jääma [[identsus|samaks]]. Mõiste olemuslikud tunnused moodustavad mõiste sisu ehk [[intensioon|intensiooni]]; konkreetsete [[nähtus]]te hulka, millele mõiste kehtivalt rakendub, nimetatakse mõiste mahuks ehk [[ekstensioon]]iks.
Üldmõistetena on käsitletavad kõik sõnad. Näiteks sõna "laud" väljendab üldmõistet käies paljude üksikute laudade kohta. "Mööbel" aga on veelgi üldisem, haarates endasse ka "laua" mõiste sisu. Veelgi üldisem oleks näiteks "ese", kõige üldisemaks mõisteks peetakse filosoofias "[[olemine|olemist]]", kuivõrd see käib kõige kohta, mis mingil viisil on. Üldmõistete vastandiks võib pidada [[pärisnimi|pärisnimesid]] või [[üksikmõiste]]id, mis [[osutus|osutavad]] normaaljuhul ainult ühele konkreetsele asjale.
| |||