Linnakool (1873–1913): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P teisaldas lehekülje Linnakool 1873–1913 pealkirja Linnakool (1873–1913) alla: Kuni mõne parema lahenduseni.
Viu (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Linnakool''' aastail [[1873]]–[[1913]] oli [[Eesti]] linnades ja mõnes alevis tegutsenud venekeelne koolitüüp, mis oli mõeldud kõikidest seisusest lastele alghariduse andmiseks.
 
[[1872]]. aastal kinnitatud linnakoolide määruse kohaselt tuli saksakeelsed [[kreiskool]]id alates [[1874]]. aastast reorganiseerida linnakoolides. Uut tüüpi linnakoolid olid 6-aastase kursusega venekeelsed riiklikud poeglaste kõrgema astme algharidusasutused. Linnakooli eesmärgiks oli anda täielikku [[algharidus]]t kõikidest seisustest lastele vanuses 7–14 eluaastat.<ref>Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul. Toimetaja Veronika Varik. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010, lk 130.</ref> Õppekavasse kuulusid usuõpetus, lugemine, vene ja kirikuslaavi keel, aritmeetika, geomeetria, ajalugu, geograafia, loodusteadus, füüsika, joonistamine, joonestamine, laulmine ja võimlemine. Põltsmaa lähedal [[Kaarlimõis]]asKaarlimõisas tegutsenud [[Eesti Aleksandri Linnakool]]i õppekavas oli ka eesti keel.<ref>Liim, A. Linnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 105–106.</ref>
 
Linnakoolid olid nn tupikkoolid, kuna nende lõpetanutel puudus piisav ettevalmistus õpingute jätkamiseks [[gümnaasium]]is või [[reaalkool]]is. Vaatamata sellele andsid linnakoolid hea vene keele oskuse ning rakenduslikke teadmisi. Alates [[1900]]. aastast võis linnakooli juures asutada pedagoogikakursusi algkooliõpetaja kutse omandamiseks.<ref>Liim, A. Linnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 106.</ref>