Aadlimatrikkel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot lisas: uk:Матрикул |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Aadlimatriklid''' olid [[Austria]]s, [[Baieri]]s, [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]]l, [[Preisimaa]]l, [[Rootsi]]s, [[Soome]]s, [[Ungari]]s, [[Venemaa]]l (sealhulgas [[Eesti]]s) ja [[Württemberg]]is [[aadlisuguvõsa]]de ametlikud nimekirjad.
Aadlimatrikkel oli Euroopa riikides erilise korra järgi peetav aadlinimistu, millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli täieõiguslikuks liikmeks. Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse
==Aadlimatriklite pidamine==
Soomes ja Rootsis pidas aadlimatriklit
{{vaata|Rootsi aadlisuguvõsade loend}}
Eestis- ja Lätis: [[Eestimaa rüütelkond]], [[Liivimaa rüütelkond]] ja [[Saaremaa rüütelkond]] ning [[Kuramaa rüütelkond]]. Ehkki suur osa Eesti- ja Liivimaa aadlikest sai aadliseisuse 16.–17. sajandil [[Poola kuningas|Poola]] ja [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningatelt]], kuid ainult väike osa Rootsi kuningate poolt aadliseisusesse tõstetud ja aadlivapi saanud isikuist kanti Stockholmi Rüütlimaja aadlimatriklisse.
[[Läänemere kubermangud]]es koostati esimesena aadlimatrikkel '''[[Kuramaa]]l rüütelkonna''' poolt, selle koostamist alustati [[1617]]. aastal ja matrikkel valmis [[1634]]. aastal, kuhu kanti 119 aadliperekonda.
'''Eestimaa rüütelkond''' esitas 1728. aastal Venemaa Valitsevale Senati heeroldidepartemangule taotluse aadlimatrikli koostamiseks, kuid [[Eestimaa kubermang]]u aadlisuguvõsad olid aadlimatriklisse kandmata kuni 1745. aastani, millal hakati koostama Eestimaa aadlimatriklit (''Ritterbank''), millega eristati immatrikuleeritud aadel ja immatrikuleerimata aadel. Immatrikuleerimata aadel moodustas maiskonna ja immatrikuleeritud aadel rüütelkonna.
[[Preisimaa]]l pidas aadlimatriklit [[heeroldiamet]], Austrias [[keiserlik ja kuninglik]] aadliarhiiv siseministeriumis, Ungaris [[Ungari ministeerium]] [[Viin]]is.
| |||