Naim Frashëri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
link albaaniakeelsetele luuletustele
mitmeid täiendusi, eriti teoste loetellu
1. rida:
'''Naim Frashëri''' [n'aaim fr'aašri] ([[25. mai]] 1846 [[FrashëtFrashër]] (Lõuna-[[Albaania]]) – [[20. oktoober]] 1900 [[Kizil Toprak|Kızıl Toprak]] ([[Türgi]])) oli albaania romantiline kirjanik, [[Albaania]] rahvusliku taassünni [[Rilindja kombëtare]] väljapaistev tegelane koos oma vendade [[Sami Frashëri]] ja [[Abdyl Frashëri]]ga, usutunnistuselt [[Bektashi]] [islam|moslem]].
 
Isa oli vaesunud [[bei]] [[Përmet]]i ringkonnast [[Frashër]]ist. Naim õppis [[Ioannina|Janinë]] kreeka [[gümnaasium]]is "Zosimea".
 
Oli [[Türgi]] ametnik [[Sarandë]]s, [[Berat]]is ja Janinës. Aastal 1882 kutsuti tööle [[Istanbul|Konstantinoopol]]isse [[tsensuur]]iametisseiameti direktoriks. Võttis aktiivselt osa [[albaanlased|albaanlaste]] vabadusvõitlusest. Sageli pidi ta oma teostele alla kirjutama nimetähed, sest need olid Türgi võimude poolt keelatud. Neid tuli Albaaniasse salaja sisse tuua.
 
Hakkas varakult luuletama. Kirjutas algul [[pärsia keel]]es. Kokku kirjutas ta 22 teost: neli [[türgi keel]]es, ühe [[pärsia keel]]es, kaks [[uuskreeka keel|kreeka keel]]es ja 15 [[albaania keel]]es.
 
Kirjutas [[patriotism|patriootilisi]] [[poeem]]e ja rahvalikku [[lüürika]]t, mis oli algul [[pärsia luule]] tugeva mõju all, hiljem ka [[prantsuse luule]] mõju all. Ta tõlkis ka mitu [[Jean de la Fontaine]]'i valmi.
 
Poeem ''Karjandus ja põllundus'' kirjeldab karjuse ja põlluharija tegevust. Vahele on pikitud ülistust [[Albaania]] loodusele ja igatsushüüdeid kodumaa järele.
17. rida:
Frashëril oli suur mõju 19. ja 20. sajandi [[albaania kirjandus]]ele.
 
Naim Frashëri nime kannavad orden (selle ordeni on saanud ka [[ema Teresa]]) ja kirjastus.
 
'''Teosed:'''
 
*''Bagëti e bujqësijabujqësia'' (''Karjandus ja põllundus''; [[Bukarest]] 1886): patriootiline lüüriline poeem<br>
*''Dëshir'O ealithis vërtetëpothos eton Shqipëtarëveskipetaron'' (''Albaanlaste tõeline igatsussoov''; 1886): patriootiline poeem kreeka keeles<br>
*''Vjersha'' (''Luuletused''; 1886): luulekogu<br>
*''Luletë e verësëverës'' (''Suveõied''; 1890): luulekogu<br>
*''Mësimet'' (''Õpetused''; 1894): didaktilised kirjutised<br>
*''ParrajsaParajsa dhe fjala fluturake'' (''Paradiis ja lendsõnad'')<br>
*''IstoriHistori' e Skënderbeut'' (''[[Skanderbeg]]i lugu'', 1898): peateos, eepiline poeem<br>
*''Qerbeleja'' (1898): poeem maailma loomisest [[islam]]iusu järgi ja Kerbela lahingust
*''Fjalët e qiririt'' (''Küünla sõnad'')
*''Gjuha jonë'' (''Meie keel'')
*''O Eros'' (''Oo armastus''): kreekakeelne poeem
*''Shqipëri, o jetëgjatë'' (''Albaania, elagu'')
*''Tehajylat'' (''Unistus''): pärsiakeelne poeem
*''Ti, Shqipëri, më jep nder!'' (''Sina, Albaania, anna mulle au'')
*''Tradhëtorëtë'' (''Reeturid'')
*''Ujku dhe qëngji'' (''Hunt ja lammas'')
 
'''Välislingid:'''