Adrakohus: erinevus redaktsioonide vahel

Hiljem lisandus nendele ülesannetele veel talupoegade poolt toime pandud pisikuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine kergemate kuritegude eest (kuni 100 vitsahoopi, kuni 2 päeva [[karts]]a). Samuti viisid adrakohtunikud läbi juurdlusi kriminaalasjus esitades materjalid [[Maakonnakohus|Maakonna]] või Alamkohtule ning kõrgemate kohtute ja valitsusasutuste otsuste täitmise jälgimine. 19. sajandil lisandus Adrakohtute ülessannete hulka ka talupoegade rahutuste mahasurumine ja süüdlaste karistamine.

 

Adrakohtu koosseisu moodustasid [[Eestimaa Maanõunike Kolleegium]]i poolt ringkonna mõisnike hulgast kolmeks aastaks valitud kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja amet aga oli [[aadel|aadli]] hulgas äärmiselt ebapopulaarne ja kuna kaasistujaks ei soovitud olla, tuli [[1768]]. aastal adrakohtunike arvu suurendada seniselt neljalt (igas maakonnas üks) seitsmele: Järvamaal üks, teistes kaks kohtunikku.