Abja plutoon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
 
Siim (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
'''Abja plutoon''' on Lõuna-Eesti [[Aluskord|aluskorras]] olevpaiknev [[Aluseline kivim|aluselise]] koostisega [[süvakivim]]eist koosnev [[štokk]].
 
Abja plutoon on umbes 10 km läbimõõduga ovaalne [[Intrusioon|intrusiivne]] [[kivimkeha]] Lõuna-Eesti [[Granuliitne faatsies|granuliitse faatsiese]] [[moondekivim]]eist ümbritsetud aluskorras. Abja plutooni kohale on rajatud üks [[puurauk]]. Puurauk lõikab plutooni sügavustel 550...635 m. Erinevalt enamikust ülejäänud Eesti aluskorra plutoonidest, on Abja plutoon aluselise koostisega.
 
Peamise osa plutooni koostisest moodustab tumehall [[Terasuurus|keskmiseteraline]] osaliselt nõrgalt [[Gneisiline tekstuur|gneisilise tekstuuriga]] [[Dioriit|kvarts-montsodioriit]] ([[ränidioksiid]]isisaldus 49...52%). Iseloomulikuks tunnuseks on [[Aktsessoorne mineraal|aktsessoorsete mineraalide]] – [[Apatiit|apatiidi]] ja [[Titanomagnetiit|titanomagnetiidi]] esnemine. Kvartsmontsodioriiti lõikavad keskmise- kuni peeneteralise [[plagioklass]]-[[mikrokliin]][[Graniit|graniidi]] sooned. Graniit on kohati [[Porfüüriline struktuur|porfüürilise tekstuuriga]], mille moodustavad [[Idiomorfism|idiomorfsed]] [[leelispäevakivi]] [[megakristallid]].
 
Dioriidis sisalduv plagioklass (40...50% [[kivim]]i koostisest) on reeglina [[andesiin]]ile vastava [[Keemiline koostis|keemilise koostisega]] ([[Plagioklassi number|An<sub>33...39</sub>]]). Dioriit koosneb peale plagioklassi veel [[küünekivi]]st (10...20%), [[Biotiit|biotiidist]] (10...20%) ja väheses koguses ka [[kvarts]]ist ja [[Kaaliumpäevakivi|K-päevakivist]].