Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 30 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
 
== Ajalugu ==
Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat. [[Neoliitikum]]i perioodist (4500 [[eKr]]) pärinevaid [[Harilik viinapuu|hariliku viinapuu]] (''Vitis vinifera'') [[seeme|seemneid]] on leitud [[Küpros]]elt. [[Pronksiaeg|Pronksiajast]] (umbes 3200 eKr) pärit seemneid on leitud aga [[Jericho]] lähedalt. Algselt looduslikult levinud liikidelt lihtsalt marju korjanud inimesed hakkasid peagi viinamarjadest veini valmistama. [[Egiptus]]est leitud [[hieroglüüf]]idelt võis lugeda, et veini on seal valmistatud juba aastal 2400 eKr. Tänapäeval kõige laialdasemalt kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavalt [[Kaukasus]]e mäestikust lõuna poole jäävas piirkonnaspiirkonnast (Kirde-[[Türgi]], [[Gruusia]], [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Iraan]]i põhjaosa). Kaasajal on erinevatest liikidest aretatud üle 10 000 [[kultivar]]i.<ref name="oxford"> J. G. Vaughan, C. Geissler. "The New Oxford Book of Food Plants", USA: Oxford University Press, 1997. ISBN 0198548257. </ref>
 
== Marjad ==
 
== Kasutamine ==
Kõige rohkem kasutatakse viinamarju [[vein]]i tootmisel, sellele järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine [[rosin]]ate tootmiseks. Marjadest valmistatakse veel [[mahl]]a, [[konjak]]it, [[vahuvein]]i, džemmi, [[veiniäädikas|veiniäädikat]] jms. Seemnetest valmistatakse [[õli]].
 
== Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis ==
75 610

muudatust