Auguste Karoline: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
24. rida:
Alles 10. oktoobril saadeti kiri Braunschweigi. 14. oktoobril anti [[Kullamaa]] pastorile kõige kõrgemalt korraldus asetada lahkunu [[Kullamaa kabel]]isse. Mõni aeg hiljem, kuupäeva teada ei ole, lasi Pohlmann kaevata altarist vasakule kirikupõrandasse haua, kuhu ilma kirikliku tseremooniata kirst paigutati.
== Epiloog ==
Kui [[1816]]. a. peale isa surma printsessi vanem poeg [[Wilhelm I (Württemberg)|Wilhelm I]] von Württemberg troonile astus oli ta kohtumisel Venemaa keiser [[Aleksander I]]-ga [[1819]]. a. muret avaldanud, et tema ema laip kuskile Eesti kirikuse või selle ümbruskonnas maetud on. Keiser tegi [[Eestimaa tsiviilkuberner]]ile ülesandeks “kõik Eestis ringlevad teated printsessi elu ja surma kohta kokku koguda”. Kõige täpsemaks tunnistuste andjaks oli Kullamaa pastori (pastor [[Dahl]] oli ametis [[1748]] kuni surmani [[1795]]) tütar, keda on eespool ka tsiteeritud.
 
Eestimaa kindralkuberneri käsul avati 1819. a. 10. novembril printsessi hauakamber. Selle kohta tehtud protokollis antakse väga üksikasjaline ülevaade hauakambri ja laiba olukorrast. Laialtlevinud jutt, et printsessi kõrvale on maetud ka tema vastusündinud laps, ei leidnud kinnitust. Kirstus oli ainult printsessi surnukeha. Komisjon leidis, et surnu asukoht ei ole vääriline nii kõrgele isikule. Kirst võeti hauakambrist välja ja maeti 13. novembril kiriku kooriruumi keskele, kus asusid tähtsamate aadlike hauakambrid. Neli nädalat hiljem 7. detsembril 1819 leidis keiser Aleksander I korraldusel aset printsessi kristlik matus. [[1850]]. aastate algul võeti hauakamber uuesti lahti, kuna hauakivi üks nurk oli vajuma hakanud. Tollane Kullamaa köster on rääkinud, et kirstu kaas olevat mingil moel lahti tulnud ja sellest olevat leitud lisaks printsessi kõdunenud laibale veel ka väikese lapse luustik, mille olemasolu tollane Kullamaa koguduse pastor [[Paul Eberhard vanem]] on aga eitanud. Nii jäi endiselt liikvele jutt, et printsess sünnitas vahekorrast Reinhold Wilhelm von Pohlmanniga lapse, kelle mees koos naisega ära tappis. Kuulduste järgi olevat printsessi põrm millalgi Kullamaa kirikust ära viidud. Kullamaa kirikus on siiski printsessi hauaplaat, mis ei asu küll endisel kohal kooriruumi ees, vaid hoopis kantsli kõrval. Kuninglikust soost naise salapärane lugu on samuti põlvest põlve edasi elanud.