Aberdeen: erinevus redaktsioonide vahel

Aberdeen on omavalitsuslik[[Aberdeeni regioon]]i ja [[Aberdeenshire]]'i halduskeskus. Varem kuulus ta ringkonnana [[Grampian]]i piirkonda.

Aberdeen on Kirde-Šotimaa suurim linn. Ta on suuruselt kolmas Šotimaa linn [[Glasgow]]' ja [[Edinburgh]]i järel.

Aberdeen on Šotimaa tähtsaim kalasadamalinn ja Põhja-Šotimaa tähtsaim kaubasadamalinn, Šotimaa kirdeosa kaubanduskeskus ning Suurbritannia Põhjamere naftatööstuse finants- ja halduskeskus.

Alates 1970. aastate naftabuumist sai Aberdeenist Põhjamere naftatööstuse keskpunkt ja suur varustuskeskusvarustus- ja nõustamiskeskus Põhjamere nafta- ja gaasiplatvormidele. Äribuum rahastas elamute, büroode ja koolide ehitust. Aberdeeni sadama tulud kasvasid buumi jooksul 15-kordselt. Suur osa linna tööstusest on Põhjamere naftaga seotud. Aberdeeni algset ja peasadamat on pidevalt täiustatud, laiendatud ja moderniseeritud.

Peale kalapüügi on linnas keemia-, väetise-, paberi-, ja parkimistööstus, masina- ja laevaehitus, murtakse ja lihvitakse graniiti ning konserveeritakse rikkalikku kalasaaki. Tekstiilitööstuses on tähtsaim villatööstus.

[[Aberdeeni Ülikool]] koosneb [[King's College]]'ist (rajatiselle rajas [[14931494]] või –[[14941495]] või [[1495Aberdeeni piiskop]] paavsti bullale toetudes) ja [[Marischal College]]'ist (rajati [[1593]]). Ülikoolil on humanitaarteaduste ja teoloogia, bioloogiateaduste, kliinilise meditsiini, majandus- ja sotsiaalteaduste, inseneri-, matemaatika- ja füüsikateaduste ning õigusteaduskond. Ülikooli juures töötab mullaökoloogia instituut ja mitu põllumajanduslikku uurimisinstituuti.

[[Old Aberdeen]]i vanim säilinud harta, mille annetas [[William Lõvi]], pärineb [[1179]].{{lisa viide}} aastast, mida loetakse linna õiguste saamise aastaks. Kuninglikud hartad [[1489]]. ja [[1498]]. aastast lõid vaba linna, mida haldas kirik.

Aberdeeni hüütakse '''Graniitlinnaks''' (''The Granite City''), sest peaaegu kõik selle hooned on tehtud kahvatusthallist [[graniit|graniidist]], mida lähedusest murtakse. [[New City]]s asuva [[Union Street]]i äärsed nelinurksed soliidsed värvilisest poleeritud graniidist fassaadidega hooned pärinevad põhiliselt 19. sajandist. [[Marischal College]]'iti hoonet, mis on võib-olla maailma suurim graniithoone, hakati ehitama [[1844]]. Sellel on palju torne.