Erinevus lehekülje "Mugul" redaktsioonide vahel

Lisatud 2432 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
[[Pilt:Solanum tuberosum 005.JPG|pisi|Kartuli mugulad]]
'''Mugul''' on [[taim]]e [[vars|varre]] või [[juur]]e maapealne või maa-alune, jämenenud ja [[toitaine]]tega täitunud osa., Muguladmille võivadülesanneteks ollaon maa-alusedvaruainete võisäilitamine, maapealsedtaime levik ning [[vegetatiivne paljunemine]].
 
'''[[Varremugul]]''' on varre või varre muudendi – [[risoom]]i – jämenemisel tekkinud säilitusorgan.
Maapealsed mugulad on peavarre või külgvõrse jämendid ja kannavad normaalseid [[leht]]i.
 
'''Maapealsed muguladvarremugulad''' on peavarre või [[külgvõrse]] jämendid ja kannavad normaalseid [[leht]]i.
Maa-alune mugul on [[hüpokotüül]]i või maa-aluse võsundi, [[stoolon]]i, jämend. Maa-aluse mugula lehed redutseeruvad ja nende kaenaldes olevaid [[pung]]i nimetatakse silmadeks ([[kartul]]).
 
'''Maa-alune varremugul''' on maa-aluse [[võsund]]i jämend. Võsundi varreosa on jämenenud mugulaks ja lehed redutseerunud. Nende asukohta tähistavad armid, milles on [[külgpung|külg-]] ja [[tipupung]]ad nn "silmad". Pungadadest kasvavad uued maapealsed võsud.
<gallery>
Pilt:Kartoffeln der Sorte Marabel.JPG|[[Kartul|Hariliku kartuli]] maa-alused mugulad
Pilt:Koolrabi (Brassica oleracea convar. acephala alef. var. gongylodes).jpg|[[Nuikapsas|Nuikapsa]] maapealne mugul
 
Enamasti on mugulad üheaastased, et aidata taimel üle elada kasvuks ebasobiv, kas liiga külm või kuiv periood. Tuntuim varremugul on [[kartul]]imugul. [[Kartul]]il moodustub hulgaliselt mugulaid, kuid enamik teisi [[mugultaim]]i, näiteks [[kirivõhk]] ja vesiroosid, moodustavad vähe mugulaid. Paljude taimede mugulad on söödavad.
 
'''[[Juurekaelamugulad]]''' asuvad enamasti pindmises mullakihis. Juurekaelamugulad tekivad [[juurekael]]a ehk varre ja juure ühinemiskoha jämenemisel. Juurekaelamugulad võivad olla ühe- ja mitmeaastased, ühe või mitme kasvupungaga.
 
'''[[Juuremugulad]]''' ehk '''muguljuured''' on tekkinud [[külgjuur]]te jämenemisel. Kuna juurtel enamasti pungi ei ole, siis pole neid ka juuremugulatel. Kasvupungad paiknevad seal, kus juur puutub kokku varrega – juurekaelal. Juuremugulad võivad moodustuda juure erinevast osast või kogu juurest. Sõlmja juure puhul on juure paksenemine toimunud katkendlikult. Juuremugulate jagamisel peab nende külge kindlasti jääma ka tükike juurekaela koos pungadega.
 
Juuremugulad võivad olla nii üheaastased ([[daalia]]) kui mitmeaastased ([[begoonia]]). Üheaastased juuremugulad kasvavad igal aastal kobarana ümber juurekaela. Neis talletatud toitained kasutatakse kasvuks ja arenguks, peale seda mugulad [[lagunemine|lagunevad]] ja [[suremine|surevad]]. Mitmeaastased juuremugulad koosnevad vaid ühest ümarast juuremugulast, millest tärkavad vegetatsiooniperioodil võsud ja imavad [[narmasjuur]]ed. Sellist tüüpi juuremugul säilib ja kasvab aasta aastalt suuremaks.
 
'''[[Sigimugul]]ad''' moodustuvad [[taim]]ede maapealse [[võsu]] [[lehekaenal|lehekaenlais]]. Valmis mugulad varisevad ja neist kasvavad uued taimed. Sigimugulaid moodustavad näiteks [[leitselill]], [[mugul-nõianõges]] ja [[hiina jamss]].
 
Mugulad on ka [[alpikann]]il, [[ülane|ülasel]], [[murtudsüda]]mel, [[jänesekapsas|jänesekapsal]] ja [[tulikas|tulikal]].
 
<gallery>
Pilt:Koolrabi (Brassica oleracea convar. acephala alef. var. gongylodes).jpg|[[Nuikapsas|Nuikapsa]] maapealne mugulvarremugul
Pilt:Potato EarlyRose sprouts.jpg|[[Kartul|Hariliku kartuli]] mugula külgpungadest arenevad võsud
Pilt:Remscheid Lüttringhausen - Bauernmarkt 04 ies.jpg|[[Alpikann]]i juurekaelamugulad
Pilt:Tobinambur1.jpg|[[Mugulpäevalill]]e mugulad
</gallery>