Suurgildi hoone: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
17. rida:
 
==Arhitektuur==
Suurgildi hoone on hilisgootihilis[[gooti stiilisstiil]]is. Hoonel on kõrge [[viilkatus]], mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil[[Fassaad]]il on kõige silmatorkavamaks asjaks [[portaal]] ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid[[koputi]]d, mis valmistati 1430. aasta kandis. Neid peetakse keskaegse Tallinna [[pronksivalu]] parimateks näideteks. Mõlemal koputil on peal ka tekstid: parempoolsel koputil: anno domini milessimo CCCCXXX O rex glorie xpe veni in pace (Issanda aastal 1430. Oo, kuulsusrikas kuningas Kristus, tule rahus); vasakpoolsel: got d’ ghebenediet al dat hus is vnde noch komen sal (Jumal õnnistagu kõiki, kes selles majas ja kes siia veel tulevad). Uksed on kaetud rosetikujuliste sepisnaeltega. Hoonel olid algselt neljakandilised aknad, kuid 1890. aastatel muudeti need traditsioonilisteks teravkaarseteks gooti akendeks. Peafassaadil asetseb ka Tallinna väikese vapi kujutis: hõbedane rist punasel kilbil. See vapp on samuti ka Suurgildi vapp ning seepärast on seda võimalik leida ka hoone teistes osades, nagu näiteks aktsiisikambri portaalil. Mõnel hoones leiduvaist vappidest on kirjas ka aastaarv 1551.
 
Mõlemal koputil on peal ka tekstid: parempoolsel koputil: ''anno domini milessimo CCCCXXX O rex glorie xpe veni in pace'' (Issanda aastal 1430. Oo, kuulsusrikas kuningas Kristus, tule rahus); vasakpoolsel: ''got d’ ghebenediet al dat hus is vnde noch komen sal'' (Jumal õnnistagu kõiki, kes selles majas ja kes siia veel tulevad). Uksed on kaetud rosetikujuliste sepisnaeltega.
Gildimajal oli algselt kaks avarat saali. Suurem neist, kahelööviline suur gildisaal, mille ristvõlvlagi toetus kolmele suurele piilarile, on
 
säilinud väga väheste muudatustega. Väike gildisaal pole aga kahjuks oma originaalkujul säilinud - ta on hilisemate juurdeehitustega tükeldatud mitmeks väiksemaks ruumiks. Algsele hoonele tehti juurdeehitusi 1413. aastal, mil Suurgild ostis endale naabermaja omanikult kahe maja vahelise ala. Sinna rajati õueväravad ja aktsiisikamber. Praegu asub aktsiisikambris Eesti Ajaloomuuseumi direktori kabinet. Õue läbiv kangialune viib mööda Börsi käiku välja Laiale tänavale.
Hoonel olid algselt neljakandilised aknad, kuid 1890. aastatel muudeti need traditsioonilisteks teravkaarseteks gooti akendeks. Peafassaadil asetseb ka Tallinna väikese vapi kujutis: hõbedane rist punasel kilbil. See vapp on samuti ka Suurgildi vapp ning seepärast on seda võimalik leida ka hoone teistes osades, nagu näiteks aktsiisikambri portaalil. Mõnel hoones leiduvaist vappidest on kirjas ka aastaarv [[1551]].
 
Gildimajal oli algselt kaks avarat saali. Suurem neist, kahelööviline suur gildisaal, mille ristvõlvlagi toetus kolmele suurele piilarile, on säilinud väga väheste muudatustega. Väike gildisaal pole aga kahjuks oma originaalkujul säilinud - ta on hilisemate juurdeehitustega tükeldatud mitmeks väiksemaks ruumiks. Algsele hoonele tehti juurdeehitusi 1413. aastal, mil Suurgild ostis endale naabermaja omanikult kahe maja vahelise ala. Sinna rajati õueväravad ja [[aktsiisikamber]]. Praegu asub aktsiisikambris Eesti Ajaloomuuseumi direktori kabinet. Õue läbiv kangialune viib mööda [[Börsi käikukäik]]u välja [[Lai tänav (Tallinn)|Laiale tänavale]].
 
==Välislingid==
*[http://www.epl.ee/artikkel/590712 Suurgildi hoone pakub remondi käigus üllatusi], Eesti Päevaleht, 11. jaanuar 2011
 
[[Kategooria:Tallinna ehitised]]