Redaktsioon: 10. jaanuar 2011, kell 15:25 redigeeri Ahsoous (arutelu \| kaastöö) 69 670 muudatust →‎Hooneid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. jaanuar 2011, kell 20:54 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 359 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
17. rida: [[1930. aastad\|1930. aastate]] lõpus sai Aalto maailmakuulsaks Soome paviljonidega [[Pariisi maailmanäitus\|Pariisi]] ja [[New Yorgi maailmanäitus]]el. Enne seda oli Aalto Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid ning planeerinud kultuuri- ja halduskomplekse. Aaltole iseloomulk stiil sai alguse [[1927]]. aastast, kui ta projekteeris [[Viiburi]] ~~[[Viiburi linnaraamatukogu\|~~linnaraamatukogu]] (ehitati [[1930]]–[[1935]]), millel olid valged seinad. Ta ütles lahti Euroopa [[funktsionalism]]ist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades [[puit]]u. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline. Soome maastikust inspiratsiooni saades integreeris Aalto vormid ja materjalid looduskeskkonnaga, pidades hoolikalt silmas inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta kasutas loomulikku valgust. 27. rida: 1929 isamaalaste ühenduste hoone [[Jyväskylä]]s 1929 [[Turu]] ajalehe [[Turun Sanomat]] toimetuse hoone 1929–[[1933]] [[Paimio sanatoorium~~\|Paimio tuberkuloosisanatoorium~~]] ~~[[Turu]] lähedal~~ [[1932]] professor [[Tammekannu villa\|August Tammekannu villa]] [[Tartu]]s * [[1936]]–[[1939]] ja [[1951]]–[[1954]] elamud [[Sunila]]s

Alvar Aalto: erinevus redaktsioonide vahel