Erinevus lehekülje "Ühistupank" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
{{vikinda}}{{allikad}}
'''Ühistupank''' on ühistulisel printsiibil tegutsev [[krediidiasutus]]. Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liimete-klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti kommertspankadega võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides. Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga – seda võimaldab 0-kasumi taotlus ühistupanga poolt.
 
'''Fakte ühistupangandusest:'''
* Ühistupangas on laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute (HLÜ-de) tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama.
* Ühistupank luuakse kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel.
* USA-s on üle 90 miljoni HLÜ kliendi, kes kõik tajuvad praegust majanduskriisi oluliselt pehmemalt, kuna nende raha oli ühistute kaudu kohalikus reaalses majanusesmajanduses, mitte aga õhku täis tundmatutes instrumentides.{{lisa viide}}
* Saksamaal on üle 80% maapiirkondade elanikest ühistupankade liikmed
* Eestis kuulub laenude ja hoiuste mahtu arvesse võttes pangandussektori osalusest eestlastele vähem kui 1%!{{lisa viide}}
1043

muudatust