Lõhavere linnamägi: erinevus redaktsioonide vahel

Lõhavere linnuse avastajaks oli [[1880]]. aasta suvel kooliõpetaja, arheoloog [[Jaan Jung]], kes teostas seal ka esimesed kaevamised. Tema oli ka esimene, kes pidas linnust Lembitule kuuluvaks, mida hilisemad uurimused ka kinnitasid. Põhjalikumalt on linnust arheoloogiliselt uuritud [[Harri Moora]] juhtimisel. Leiumaterjal kinnitab, et [[Lõhavere]] oli linnusena kasutusel 12.-13. saj. ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud vähemalt kahel korral. Leiumaterjali hulgas on [[naaskel]], [[nuga]], [[tuleraud]], hõbe- ja pronksehted, aga samuti [[nool]]e- ja [[oda]]otsi, mõõgatükke ja isegi üks terve [[mõõk]].

 

 

[[Linnus]]e õuel asus hulk väiksemaid köetavaid hooneid ning üks massiivne [[tsitadell]]iks peetav ehitis. Üks leitud kaev asus linnuse jalamil ja teine õues.