Evangeelium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.5.2) (robot lisas: lbe:Инжил |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Evangeelium''' on rõõmukuulutus, hea sõnum ehk rõõmusõnum (kreeka εὐαγγέλιον, euangelion (eu- "
Sõna "evangeelium" tähistas antiikaegses maailmas kuninga (keisri) kuulutust (proklamatsiooni) iseenda kohta. Kreeka ja Rooma alal oli see mõistetav keisri ja juudi aladel Jumala evangeeliumina. Evangeelium kuulutab, et Jumal on kuningas. Kui lähtuda Jeesuse ütlusest Mt.19: "Üksainus on, kes on hea...", siis võib head sõnumit tõlgendada ka nii Jumala Sõnana kui ka õnnistusena (hea ehk hüva sõna). Seeläbi võib pidada Jumala Sõnaks Pühakirja sõna, mis on elav ja täidetud Püha Vaimuga. Seega võib kõige avaramas mõttes olla inimese jaoks evangeelium ka lihtsalt õnnistus, õnnistav Jumala Sõna kuulamine ja kuulmine. Kuid ka kuulutust, et Sõna on kuningate kuningas (keiser) ja Jumalariik on lähedal. "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal, parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" Mk. 1.15.
Uue Testamendi evangeeliumide sisuks on [[Jeesus Kristus]]e elu ja surma lugu, tema õpetused jmt. Need evangeeliumid on järgmised:
* [[Matteuse evangeelium]]
| |||