Kasakad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P +mõned pildid |
|||
33. rida:
Doni kasakatel oli 1700. aasta paiku Lõuna-Venemaal vägev positsioon. [[Hetman]] [[Ivan Mazepa]] võitles [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[Karl XII]] poolel Vene riigi vastu. [[Peeter I]] püüdis kasakaid riigi kontrolli alla saada. Aastal [[1723]] olid Doni kasakad sunnitud nõustuma sellega, et riik määrab nende hetmani. Neile jäi mõneks ajaks siiski teatud [[omavalitsus]], mille [[Katariina II]] [[1775]] kaotas. Kasakad juhtisid mitmel puhul suuri talurahvamässe ning nende seas kestsid kaua rahutused. Suuremaid mässe juhtisid [[Stenka Razin]] (1667–1671) ja [[Jemeljan Pugatšov]] ([[1772]]–[[1774]]).
[[Doni kasakad]] aitasid [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigil]] hõivata ja süstemaatiliselt koloniseerida Venemaa piirialasid. Kasakad asustasid [[Volga]] ([[Volga kasakad]]), [[Uurali jõgi|Uurali jõe]] ([[Uurali kasakad]]) ja [[Tereki jõgi|Terek]]i [[alamjooks]]u piirkonna ([[Tereki kasakad]]) ning suuri alasid [[Siber]]is ([[Siberi kasakad]]). Kasakatel oli esialgu õigus vallutatud maadele ja omavalitsusele ning haldusfunktsioonid piirialadel.
Aastal [[1841]] kaotati maa ühisomand ja iga vaba mees sai pärisorja maalapist kaks korda suurema maatüki. Nad ei pidanud makse maksma, kuid pidid teenima ratsaväes eraldi üksustes. Et nad talupoegi põlgasid, oli neil tähtis roll politseivägedes, kus nende abil suruti maha mässe.
| |||