Analüütiline filosoofia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
67. rida:
Loogiline positivism pärineb [[Viini ring]]ist, mille nimekamad esindajad olid [[Moritz Schlick]], [[Rudolf Carnap]], [[Friedrich Waismann]], [[Herbert Feigl]] ja [[Otto Neurath]]. Viini ringi filosoofiat mõjutas eelkõige [[matemaatiline loogika]] ja empiristlik [[positivism]] ([[Richard Avenarius]] ja [[Ernst Mach]]). Silmatorkav oli loogilise positivismi rangelt [[metafüüsika]]vastane hoiak, mis põhines veendumusel, et metafüüsika väited, mis on mitte[[empiirilisus|empiirilised]] ning seetõttu põhimõtteliselt mitte[[verifitseeritavus|verifitseeritavad]], ei saa olla [[mõtestatus|mõtestatud]].
 
Loogilise positivismi [[Suurbritannia|briti]] varianti nimetatakse mõnikord [[loogiline empirism|loogiliseks empirismiks]]. Loogilise positivismi ainsaks nimekaks esindajaks [[Suurbritannia]]s jäi [[Alfred Jules Ayer]], kuid Viini ringi mõttevara etendas väga suurt osa analüütilise filosoofia arengus [[USA]]-s ja [[Põhjamaad]]es. Ayer võttis üle loogilise positivismi poleemilise ning rangelt metafüüsikavastase hoiaku ja alustas [[19461936]] oma raamatuga "[[Keel, tõde ja loogika]]" ("''Language, Truth and Logic''") pealetungi tollasele [[religioonifilosoofia]]le ja [[kristlik teoloogia|kristlikule teoloogiale]]. Põhiosa teoloogide ja filosoofide kirjutistest keeleanalüüsi ja religiooni vahekorra kohta, mis Ayeri raamatu ilmumise järel publitseeriti, olid katsed selles raamatus öeldut ümber lükata. Pärast seda ei ilmunud kümne aasta jooksul enam olulisi religioonifilosoofia alaseid teoseid. Paljud teoloogid ja religioonifilosoofid võtsid üle Ayeri teesi, mille kohaselt religiooni laused ei ole [[propositsioon]]id ning seetõttu puudub neil [[kognitiivne sisu]]. [[Religioosne jutt|religioosse jutu]] [[mõte]] tuli ümber mõtestada.
 
===Hiline Wittgenstein ja lingvistiline filosoofia===