Harilik viinamäetigu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.5.2) (robot lisas: sk:Slimák záhradný |
Resümee puudub |
||
23. rida:
[[Pilt:Helix pomatia Saaremaa.jpg|thumb|Viinamäetigu [[Sõrve säär]]el]]
[[Pilt:Helix-pomatia.jpg|thumb|Viinamäetigu eestvaates]]
'''Harilik viinamäetigu''' ehk '''tavaline viinamäetigu''' (''Helix pomatia'') on [[tippsilmalised|tippsilmaliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[vööttigulased|vööttigulaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[teod|tigu]].
==Levila==
Harilik viinamäetigu on laialt levinud [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]] ja [[Kesk-Euroopa]]s, [[Ees-Aasia]]s ja [[Põhja-Aafrika]]s.
Ta on kõige suurema [[koda (zooloogia)|kojaga]] tigu [[Euroopa]]s ja on mujale toodud Lõuna-Euroopast. Eestis leidub teda eelkõige saartel, kuid ta on levinud ka Mandri-Eestisse. [[1958]]–[[1994]] oli viinamäetigu Eestis looduskaitse all.
Viinamäeteol on vurrkannikujuline 4,5 keermega koda, mille kõrgus on 30–50 mm ja laius 32–50 mm. Keermed lõpevad laia suudmega. Koda on valkjashall kuni kollakaspruun. Tavaliselt piki keermeid kulgevad laiad pruunid vöödid, aga nende ilmekuse aste on väga muutlik, nii et vahel kohtab isegi ühetoonilisi, üldse ilma vöötideta isendeid. <ref name="Loomade elu"/>▼
==Elukoht==
Tigu elab peamiselt parasniiskes ja hämaras keskkonnas, nii parkides, aedades kui ka [[salumets]]ades. Kuival ja valgel ajal poeb ta peitu.
Meeleldi elab viinamäetigu [[viinapuuistandus]]tes ehk niinimetatud viinamägedel, kuid ka vähevarjulistes [[aed]]ades ja vahel isegi lagedas paigas. Ta on ööloom, päeva veedab kõige meelsamini oma kotta tõmbununa.
Viinamäeteol on [[kops]], millega hingata, kuid lisaks sellele suudab ta hingata läbi [[nahk|naha]]. [[Nälkjas|Nälkjatel]] ja arvatavasti ka viinamäeteol on nahahingamine kopsuhingamisest olulisem, näiteks viinamäetigu hingab kõigest korra minutis. Nahahingamise hõlbustamiseks on nahk muutunud kortsuliseks ja naha kortsjad paksendid pulseerivad aeglaselt. <ref name="Loomade elu"/>▼
==Ehitus==
▲Viinamäeteol on vurrkannikujuline 4,5 keermega koda, mille kõrgus on 30–50 mm ja laius 32–50 mm. Keermed lõpevad laia suudmega. Koda on valkjashall kuni kollakaspruun. Tavaliselt piki keermeid kulgevad laiad pruunid vöödid, aga nende ilmekuse aste on väga muutlik, nii et vahel kohtab isegi ühetoonilisi, üldse ilma vöötideta isendeid.
Viinamäeteo [[silm]]ad asuvad [[kombits]]ate otsas. Need suudavad eristada [[valgus]]e intensiivsust, aga tõenäoliselt ka esemeid kuni 1 cm kauguselt.
▲Viinamäeteol on [[kops]], millega hingata, kuid lisaks sellele suudab ta hingata läbi [[nahk|naha]]. [[Nälkjas|Nälkjatel]] ja arvatavasti ka viinamäeteol on nahahingamine kopsuhingamisest olulisem, näiteks viinamäetigu hingab kõigest korra minutis. Nahahingamise hõlbustamiseks on nahk muutunud kortsuliseks ja naha kortsjad paksendid pulseerivad aeglaselt.
Viinamäeteol on küllalt hästi arenenud [[haistmine]]. See sõltub siiski ainest. Paljud niisugused tugevalt lõhnavaid ained, millega tigu igapäevaelus kokku ei puutu ([[petrooleum]], [[bensiin]], [[kloroform]] ja [[nuuskpiiritus]]) kutsuvad reaktsiooni esile vaid 4 cm kauguselt. Seevastu toidu lõhna tunneb ta märksa paremini. Küpse [[melon]]i lõhna tunneb ta 50 cm ja [[kapsas|kapsa]] lõhna 40 cm kauguselt, tõsi küll, kergete [[tuul]]epuhangute olemasolul. Täiesti liikumatus õhus tunneb ta neid lõhnu alles 6 cm kauguselt. <ref name="Loomade elu"/>▼
==Meeled==
Haistmiselunditena talitlevad kõige rohkem tagumise kombitsapaari tipupaksendid ja naha see osa, mis katab sissepääsu hingamisõõnde, kuid see on omane ka [[pea]] eesosale, [[jalg|jala]] eesservale ja kogu keha eesosa nahale. See tehti kindlaks kombitsate amputeerimise katsete abil. <ref name="Loomade elu"/>▼
▲Viinamäeteol on küllalt hästi arenenud [[haistmine]]. See sõltub siiski ainest. Paljud niisugused tugevalt lõhnavaid ained, millega tigu igapäevaelus kokku ei puutu ([[petrooleum]], [[bensiin]], [[kloroform]] ja [[nuuskpiiritus]]) kutsuvad reaktsiooni esile vaid 4 cm kauguselt. Seevastu toidu lõhna tunneb ta märksa paremini. Küpse [[melon]]i lõhna tunneb ta 50 cm ja [[kapsas|kapsa]] lõhna 40 cm kauguselt, tõsi küll, kergete [[tuul]]epuhangute olemasolul. Täiesti liikumatus õhus tunneb ta neid lõhnu alles 6 cm kauguselt.
▲Haistmiselunditena talitlevad kõige rohkem tagumise kombitsapaari tipupaksendid ja naha see osa, mis katab sissepääsu hingamisõõnde, kuid see on omane ka [[pea]] eesosale, [[jalg|jala]] eesservale ja kogu keha eesosa nahale. See tehti kindlaks kombitsate amputeerimise katsete abil.
Viinamäetigu on arvatavasti absoluutselt [[kurt]]. Ta ei taju isegi tugevat lähedal tekitatud müra. Tal on olemas paar [[vaagpõieke]]si ehk statotsüste, aga need talitlevad üksnes [[tasakaaluelund]]ina, võimaldades loomal orienteeruda [[raskusjõud|raskusjõu]] suhtes. See annab nähtavasti loomale ka õige liikumissuuna. Vähemalt kutsub tserebropedaalse [[närv]]i ja vaagpõiekese närvi korraga läbilõikamine viinamäeteol esile teo ringiliikumise selle külje suunas, millel närvid läbi lõigati. <ref name="Loomade elu"/>▼
▲Viinamäetigu on arvatavasti absoluutselt [[kurt]]. Ta ei taju isegi tugevat lähedal tekitatud müra. Tal on olemas paar [[vaagpõieke]]si ehk statotsüste, aga need talitlevad üksnes [[tasakaaluelund]]ina, võimaldades loomal orienteeruda [[raskusjõud|raskusjõu]] suhtes. See annab nähtavasti loomale ka õige liikumissuuna. Vähemalt kutsub tserebropedaalse [[närv]]i ja vaagpõiekese närvi korraga läbilõikamine viinamäeteol esile teo ringiliikumise selle külje suunas, millel närvid läbi lõigati.
▲Meeleldi elab viinamäetigu [[viinapuuistandus]]tes ehk niinimetatud viinamägedel, kuid ka vähevarjulistes [[aed]]ades ja vahel isegi lagedas paigas. Ta on ööloom, päeva veedab kõige meelsamini oma kotta tõmbununa. <ref name="Loomade elu"/>
==Toitumine==
Viinamäetigu sööb rohelisi taimeosi, vilju, seeni. Viinamarjaistanduses võib ta tekitada kahju, süües [[viinapuu]] [[väät]]e
==Paljunemine==
Tigu on [[hermafrodiit]]. Paaritumine toimub kahe teo vahel, kellest kumbki toimib nii isase kui emasena. [[Muna]]d sisaldavad tulevase [[loode|loote]] jaoks [[toitaine]]id ja igaühel neist on eraldi kaitsekest. Viinamäetigu kaevab maasse augu, muneb sinna ja pärast suleb selle augu.
==Talvitumine==
Ta talvitub mullas. Selleks kaevab ta maa sisse augu, kuhu asub magama. Augu kaevab ta oma jalaga: surub selle tugevalt vastu maad ja teeb jõulisi kaevamisliigutusi. Kui ta ei leia piisavalt pehmet kohta, kus kaevata, siis roomab ta mahalangenud [[leht]]ede juurde, keerab end selili ja roobitseb endale lehti peale. Seejärel tõmbub ta kotta ja valmistab oma mantliservaga [[lubi|lupja]] sisaldava [[talikaas|talikaane]] ehk epifragma. Sellest sissepoole eritab ta veel teise hanguvast limast kaanekese, millele hingamisava kohale jääb "aknake". Tigu suigub [[taliuinak]]usse, kuid elutegevus tema kehas ei lakka, kuigi aeglustub tunduvalt. Näiteks [[südamelöök]]ide arv kahaneb üheni minutis. Kevadel tõmbab ta kõigepealt õhku kopsu ja seejärel heidab epifragma ära.
==Elu pikkus==
Harilik viinamäetigu võib elada 6-7 aastat.
==Kasutamine toiduks==
Paljudes maades ([[Rooma riik|Rooma riigis]], [[Itaalia]]s, [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l) süüakse keedetud viinamäetigusid. Sellel eesmärgil vedasidki [[munk|mungad]] viinamäetigusid paljudesse teistesse maadesse, kus püüdsid neid kloostriaedades kasvatada, sealhulgas Eestisse.
==Viited==
|