Alphonse de Candolle: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: sv:Alphonse Pyrame de Candolle |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Alphonse de Candolle.jpg|thumb|Alphonse de Candolle]]
'''Alphonse Louis Pierre Pyrame de Candolle''' ([[28. oktoober]] [[1806]] [[Pariis]] – [[4. aprill]] [[1893]] [[
Ta lõpetas isa pooleli jäänud 10-köitelise teose "''Prodromus systematis naturalis regni vegetabilis''", andes välja selle 8 köidet lisaks 8 isa kirjutatud köitele. Selleks kaasas ta õpetlasi kogu maailmast ja töötas ise sarja peatoimetajana. Seejärel jätkas ta sama tööd, avaldades [[1878]]–[[1883]] 5 köidet pealkirja all "''Monographiae Phaneroganorum''", kuhu lisas mitu uut [[üheidulehelised|üheiduleheliste]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]], aga mõned [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste]] rühmad töötas põhjalikult ümber.
Ta lõi muu hulgas esimese [[botaanilise nomenklatuuri koodeks]]i, mis [[1867]]. aastal kiideti rahvusvahelisel botaanika kongressil heaks, ning see on tänapäeval kehtiva [[ICBN]]i prototüüp. ▼
Eriti põhjalikult keskendus ta taimede [[geograafia]]le, mille õppimisele oli tal eriline kalduvus. Tal olid laialdased teadmised ka teistes botaanikaga piirnevates teadustes. Juba [[1835]] avaldas ta juhendi "''Instruction à l'étude de la botanique''", milles põhjalikult käsitles taimegeograafiat. See tõlgiti [[vene keel]]de ja [[Venemaa]]l kasutati seda kaua ülikoolides botaanika õpetamisel.
Tema üks olulisimaid teoseid on [[1855]] ilmunud "''Géographie botanique raisonnée''", milles ta ulatuslike ja täpsete uuringute abil püüdis kindlaks määrata taimede liigituse ja leviku seadusi ja põhimõtteid. Selles teoses on ka laialdane uurimus [[kultuurtaim]]ede päritolu kohta. Selle uurimuse andis ta [[1883]] parandatuna ja täiendatuna ka eraldi välja pealkirja all "''Origine des plantes cultivées''".
▲Ta lõi
Aastal [[1858]] valiti ta [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] ja [[1859]] [[Rootsi Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks. [[1889]] autasustati teda [[Linné medal]]iga.
Ta on tuntud ka Prantsuse ja Briti Teaduste Akadeemia liikmete, sealhulgas välisliikmete religioosse kuuluvuse kohta [[teadusrevolutsioon]]i ajal. Uuring näitas, et mõlemas akadeemias, kui võrrelda [[protestantism|protestantide]] ja [[katoliiklus|katoliiklaste]] osakaalu akadeemias nende osakaaluga riigi rahvastikus, olid protestandid tunduvalt üleesindatud. Seda tähelepanekut on tänapäevani kasutatud näitena, et protestandid kalduvad olema teaduslikult aktiivsemad kui katoliiklased.
Tema poeg [[Casimir de Candolle|Anne-Casimir-Pyrame de Candolle]] sündis [[1836]] ja sai samuti silmapaistvaks botaanikuks.
{{DEFAULTSORT:Candolle, Alphonse de}}
| |||