Fraktsioneerimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:differentielle_zentrifugation.gif|thumb|upright=1.2|[[Ultratsentrifuug]]imine skemaatiliselt]]
'''Fraktsioneerimine''' on protsess, milles ainete segu lahutatakse väiksemateks lähedaste füüsikaliste omadustega portsjoniteks (fraktsioonideks), nii et mingi komponendi suhteline sisaldus eraldatud fraktsioonides pidevalt suureneb või väheneb, s.t. muutub teadud [[radient|gradiendiga]].
Fraktsioneerimine põhineb segu üksikute komponentide füüsikalis-keemiliste omaduste erinevustel, nagu näiteks [[keemistemperatuur]], [[tahkumistemperatuur]], [[lahustuvus]], [[molekulmass]], osakeste mõõtmed jm. Üldjuhul tähendab fraktsioon mingi komponendi suhtes rikastatud portsjonit. Näiteks toor[[nafta]] töödeldakse saamaks eriotstarbelisi fraktsioone: gaasilised [[süsivesinikud]], [[bensiin]], [[diislikütus]], [[määrdeõli]]d, [[asfalt]]. Tihti tähendab fraktsioneerimine huvipakkuva aine kontsentreerimist optimaalsetel tingimustel teatud fraktsiooni(desse). Suure efektiivsusega toimub komponendi kontsentreerumine kindlasse fraktsiooni, kui protsess toimub loendamatu arv kordi, näiteks [[vedelik]]e segu [[rektifikatsioon]] ainete korduva [[aurustamine|aurustumise]] ja [[kondensatsioon]]i tingimustes.
Mitmesuguseid fraktsioneerimise meetodeid kasutatakse [[teadus]]es ja [[tehnika]]s; tööstuses nimetatakse ka [[rikastamine|rikastamiseks]]. Näiteid:
10. rida:
*[[ultratsentrifuug]]imist kasutatakse näiteks [[valgud|valkude]] fraktsioneerimiseks vastavalt nende [[molekulmass]]ile – raskemad küveti põhja, kergemad pealepoole
* mitmeastmelist [[tsentrifuugimine|tsentrifuugimist]] (tsentrifuugide kaskaade) kasutatakse ainete eraldamiseks vastavalt nende [[molekulmass]]ile (näiteks loodusliku [[uraan]]i rikastamine kergema isotoobi uraan-235-ga).
*fraktsioneeriv [[sõelumine]], kui eraldatakse lähedaste mõõtmetega osakeste kogumid
==Vaata ka==
*[[Lahutusmeetodid]]
| |||