Erinevus lehekülje "Vallakool" redaktsioonide vahel

Lisatud 46 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
 
==Koolide juhtimisorganid==
 
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] [[1816]]. aasta [[Eestimaa_talurahvaseadused|talurahvaseadus]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[1819]]. aasta [[Liivimaa_talurahvaseadused|talurahvaseadus]] pani vallakoolide asutamise ja ülalpidamise kohustuse talurahvakogukondadele, kes pidi asutama ühe kooli iga 1000 liikme kohta Eestimaal ja iga 500 meesliikme kohta Liivimaal. [[Saaremaa]]l pidi [[1844]]. aastast alates kooli asutama iga vald, kus oli üle 100 meeshinge. [[Eestimaa kubermang]]u [[1856]]. aasta talurahvaseadus nõudis [[Põhja-Eesti]]sse vallakooli asutamise iga 300 mõlemast soost hinge kohta.
 
 
==Koolide arv==
 
Vallakoolide üldarv (koos [[mõisakool]]idega) Eestis oli [[1834]]. aastal 580, [[1852]]. aastal 784 ja [[1887]]. aastal 1238. Alates 1880. aastate lõpust hakkas vallakoolide arv vähenema. [[1911]]. aasta [[Ülevenemaaline algkoolide loendus|ülevenemaalise algkoolide loenduse]] andmeil oli Eestis 965 vallakooli 33232 õpilasega.<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 116.</ref>
 
==Õppeaeg==
 
Laste [[koolikohustus]] algas kümnendast eluaastast. Koolis käies või koduõpetuse teel tuli omandada lugemisoskus ja [[katekismus]]e tundmine. Koolitööd ja koduõpetust kontrollis kirikuõpetaja. Alates [[19. sajand]]i viimasest veerandist oli vallakool üheklassiline ja kolme jaoga, õppetöö pidi kestma kolm talve ja oli 10–13 aasta vanustele lastele kohustuslik.
 
 
==Õppeained==
 
19. sajandi esimesel poolel olid vallakoolide [[õppekava]]s lugemine, katekismus ja kirikulaul. 19. sajandi keskpaigast algas ka kirjutamise, arvutamise ja piiblilugemise õpetamine. 1870. aastatel lisandusid geograafia ja vene keel. Kuni [[venestamine|venestamisreformideni]] oli õppekeeleks eesti keel. Edaspidi võis vallakoolis eesti keeles õppida vaid kahel esimesel õppeaastal. Alates kolmandast kooliaastast tuli kõiki aineid (v.a. emakeel, usuõpetus ja luterlastele kirikulaul) õpetada vene keeles. [[1917]]. aasta sügisest alustasid kõik vallakoolid eestikeelset õppetööd.<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.</ref>
 
==KirjandusVaata ka==
*[[Köstrikool]]
*[[Kihelkonnakool]]
 
==Kirjandus==
*Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999.
*Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Peatoimetaja F. Eisen, tegevtoimetaja E. Laul. Tallinn: Valgus, 1989.
23 978

muudatust