Balti pataljon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
[[26. november|26. novembril]] [[1918]] sõlmis [[Eesti Ajutine Valitsus]] kohalike [[rüütelkond]]ade ja [[Baltisakslased|baltisakslaste]] ühingutega lepingu, mis nägi ette baltisakslaste väeosa loomise. [[27. november|27. novembril]] kuulutati [[Tartu]]s ja [[Rakvere]]s välja 18–45 aastaste vabatahtlike mobiliseerimine ja ohvitseride sundteenistusse kutsumine. Rakverre kokku tulnud vabatahtlikud liideti Baltisaksa ratsakuulipildurite komandosse kuuluva 5. jalaväepolguga, komando eesotsas oli polkovnik [[Constantin Alexander Clemens von Weiss]] (1877–1959). [[Tartu]]s ja [[Viljandi]]s moodustatud üksused liideti hiljem Tartu Balti pataljoniks. [[1. jaanuar]]il [[1919]] ühendati Tartu Balti pataljon ja Baltisaksa ratsakuulipildurite komando Balti pataljoniks, mille ülemaks määrati von Weiss. Pataljoni kuulus 800–900 meest, peale sakslaste (s.h. riigisakslased) oli väeosas ka eestlasi ja venelasi.
 
Tartu Balti pataljon ja Rakvere vabatahtlikud tegid Lõuna ja Viru rindel kaasa [[1918]]. aasta lõpu taganemislahingud. [[1919]]. aasta [[jaanuar]]i algul peatati koos ülejäänud Eesti väega [[Punaarmee]] edasitung ja asuti vastupealetungile. [[1919]]. aasta [[jaanuar]]i lõpust [[aprill]]i alguseni oli Balti pataljon [[Narva jõgi|Narva jõe]] ja [[Peipsi järv]]e äärses kaitselõigus ning [[aprill]]i algusest [[mai]] keskpaigani Narva jõe idakaldal. Seejärel, seoses Vene valgete vägede osatähtsuse suurenemisega Viru rindel, allutati Balti pataljon Põhjakorpusele (hilisemale [[Loodearmee]]le). [[August]]i lõpul asus pataljon uutele positsioonidele (Prilugast Dagmarovkani), kus ta oli [[oktoober|oktoobri]] alguseni. [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1919]] määrati pataljon pealetungi ettevalmistava Loodearmee alluvusse. pataljoni tuumik jäi [[Jamburg]]i, kuid pealetungi toetuseks moodustati ekspeditsioonisalk, mis pidas [[Krasnoje Selo]] piirkonnas veriseid lahinguid ja kattis Loodearmee osade taandumist. [[9. november|9. novembril]] [[1919]] läks Balti pataljon Eesti 1. Diviisi alluvusse ja osales seejärel Viru rinde lahingutes. Viimased venelastega toimunud suured kokkupõrked olid Balti pataljonil [[1919]]. aasta [[november|novembri]] keskel. Väeosa saadeti ametlikult laiali [[1920]] [[september|septembris]]. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal osales väeosa tegevuses 1350 meest, langenuid oli 71 ja haavatuid 118.
 
{{pooleli}}
[[Kategooria:Eesti sõjavägi]]
 
[[de:Baltenregiment]]