DDR SDRAM: erinevus redaktsioonide vahel

Liides kasutab topelt pumpamist (''double pumping'')(saadab andmeid kella signaali tõusval ja langeval serval), et võimaldada aeglasemat [[taktsagedus]]t. Üheks taktsageduse all hoidmise eeliseks on ohutusnõudete vähenemine [[mälu]] ja [[kontroller]]i vahel.

Kui saatmine toimub 64 [[bitt]]i ajaühikus (antud juhul on selleks pool takti), siis DDR SDRAM annab andmeedastuskiiruseks (mälu [[siin]]i taktsagedus) ×2 (kahekordsel määral) ×64 (saadetud bittide arv) / 8 (bittide arv baidis). Seega, siini sagedusel 100 [[MHz]], annab DDR SDRAM maksimaalseks edastuskiiruseks 1600 MB / s.

Alates aastast 1996 kuni 2000 a. juuni,aasta juunini arendas JEDEC välja DDR (''Double Data Rate'') SDRAM [[spetsifikatsioon]]i (JESD79). JEDEC seadis DDR SDRAM andmete mahule [[standard]]id, lahutades selle kaheks osaks. Esimene spetsifikatsioon on mälu kiipidele ja teine mälu [[moodul]]itele. DDR SDRAM-i (DDR1 SDRAM) vahetabvahetavad välja uuemad mälud nagu DDR2 SDRAM ja DDR3 SDRAM. <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/DDR_SDRAM Sissejuhatuseks]12.detsember 2010.</ref>

DDR1 mälu maksimaalne andmete edastamise kiirus on 3200 MB sekundis. See on oluliselt kiirem kui vanem standard SDRAM, kuid on aeglasem kui DDR2 ja DDR3. Kiireim mälu on 2009. aastal PC3-12800 DDR3-SDRAM, mille andmeandmeedastuskiiruseks edastuson kiiruseks12 on 12800800 MB sekundis .<ref>[http://www.ehow.com/about_5481237_ddr-ram.html Maksimaalne kiirus]11.detsember 2010.</ref>

!MaxMaks. laadimise kiirus

'''NB''': See tabel on kinnitatud JESD79F-iks JEDEC-Ii poolt. Pakendite suurused, mille sees DDR SDRAM on toodetud, on samuti standardiseeritud JEDEC-Ii poolt.

Erinevate kiirustega DDR SDRAM-idel pole ülesehituselt mingeid erinevusi. Näiteks PC-1600, mis on mõeldud töötama kiirusel 100 MHz ja PC-2100 133 MHz. See number näitab lihtsalt, millistel kiirustel on see kiip on garanteeritud töötama. ehkSeega DDR SDRAM on garanteeritud töötama madalamatel kiirustel, aga suudab töötada ka suurematel kiirustel nendest, millel oli mõeldud töötama. NeidTöökiiruse muutmist nimetatakse, kui alakiirendaminealakiirendamiseks javõi [[ülekiirendamine|ülekiirendamiseks]].

DDR SDRAM-id, mis on mõeldud laua[[arvuti]]tele, tuntud ka kui DIMM-id, omavad 184 ühendust (erinevalt SDRAM-Ii 168-le ja DDR2 SDRAM-Ii 240 ühendusele) ja neid on võimalik eristada SDRAM DIMM-st täkete arvu järgi (DDR SDRAM omab ühte, SDRAM kahte). DDR SDRAM [[sülearvuti]]tele, SO-DIMM, omab 200 ühendust, mis on sama palju kui DDR2 SO-DIMM-il. Nendel kahel variandil on väga sarnased täkked ja peab olema nende sisestamisel peab olem hoolas, kui pole kindel, kumma variandiga tegu. DDR SDRAM-id töötavad pingel 2.,5 V, erinevalt SDRAM-list (3.,3 V-ga). See võib märgatavalt vähendada elektri tarbimist. Kiibid ja moodulid DDR-400 ja PC-3200 standardiga kasutavad nominaalset pinget 2.,6 V.

Paljud uued kiibistikud kasutavad kaksik-kanali konfiguratsiooni, mis kahe- või neljakordistab efektiivset ülekandekiirust.<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/DDR_SDRAM Kiibid ja moodulid]12.detsember 2010.</ref>

Kiipide mahtu mõõdetakse megabittides või megabaitides, näideksnäiteks 256 Mbit või 32 MB kiipkiibi kohta. Peaaegu kõik emaplaadid tunnevad ära 1 GB mooduleid, kui nad töötavadkasutavad 64M×8madala madaltihedusega sagedusel64M×8 mooduleid. Kui kasutatakse 128M×4 1GB moodulidmooduleid, siis need arvatavasti ei tööta. Standardid ei luba seda.

[[Pilt:Square array of mosfet cells read.png|thumb|right|DRAM'-i lugemine]]

Kirjalikul kujul 64M×4, kus 64M tähendab paigutatud ühikuid (64 miljonit), ×4 (hääldatakse "4") -– bittide arv kiipide kohta, mis on võrdne bittide arvuga ühiku kohta. Need sisaldavad ×4, ×8 ja ×16 DDR kiipe. Kiibid ×4 võimaldavad kasutada arenenud veaparanduse [[funktsioon]]e, nagu Chipkill, mälu puhastamine ja [[Intel]] SDDC, samas ×8 ja ×16 kiibid on mõnevõrra kallimad.<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/DDR_SDRAM Kiibid ja moodulid]12.detsember 2010.</ref>

MoodulitelMoodulid, mis omavad veaparandus [[kood]]iveaparanduskoodi, on märgistatud kui ECC. Moodulid, mis ei oma veaparandus koodiveaparanduskoodi, nimetatakse non-ECC. <ref>[http://www.computing.net/answers/hardware/ecc-and-nonecc/5525.html ECC ja non-ECC]10.detsember 2010.</ref>

Moodulitel võib olla 1, 2 või 4 [[järk]]u, aga ainult 1 järk saab olla aktiivne igal ajahetkel. Kui moodulil on kaks või rohkem järke, siis mälu kontrollermälukontroller peab [[periood]]iliselt tegema „''open-close''“ ümber lülitamisiümberlülitamisi. Mitte ajada segamini ridu selle kontektis, kus rida kirjeldab kiibi sisemist ehitust. Küljed on ka segadust tekitav mõiste, sest siit võib järeldada, et see on seotud kiipide füüsilise paigutusega moodulil.<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/DDR_SDRAM Järgud]12.detsember 2010.</ref>

Non –ECCNon–ECC ja ECC on arvukas oma kiipide poolest. Kiipe saab hõivata ühelt (''single sided'') või mõlemalt poolelt (''dual sided''). MaksimusMaksimaalne kiipide arv DDR mooduli kohta on ECC-l 36 (9×4) ja non-ECC-l 32 (8×4).<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/DDR_SDRAM Seadmete arv]12.detsember 2010.</ref>

Võrdluseks on toodud siin maailma erinevate [[server]]ite 1 GB mälud. Esiteks peab olema kindlasti ettevaatlik ostes 1GB1 GB mälumoodulimälumoodulit, sest kõik variandid on müüa märkideta, on ta ×4 või ×8, üksik või topelt järguga.

On üldine arvamus, et mooduli järkude arv on võrdne külgedega. Nagu eespool andmed näitavad, siis see ei ole tõsi.<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/DDR_SDRAM Omadused ja seosed]12.detsember 2010.</ref>

DDR1 mälu on hakatudhakanud asendama DDR2 SDRAM, mismillel on mõningate muudatustega saadud suurem taktsagedus, kuid see tegutseb samal põhimõttel nagu DDR. Samal ajal, DDR1 kaotab samas vaikselt oma kehtivuse saab ja standardiks on saanud juba standardiks DDR2. Samuti kaon uus standard [[DDR3 SDRAM]] on uus standard, mis pakub veelgi suuremat jõudlust ja uusimaid funktsioone.

DDR'-i puhvri sügavus on 2 bitti, samal ajalsamas kui DDR2 kasutab 4 bitti. DDR2 müük suurenes 2004. aasta lõpus, kui oli saadavad madala latentsusega mooduleid.

TootjaMälutootjad on väitnud, et ebapraktiline oleks massiliselt toota DDR1 mälu, mille tõhus sagedus on üle 400 MHz. DDR2 on kättesaadav nii 400MHz400 MHz kui ka võimsamadkõrgema sagedusega. RDRAM on eriti kallis alternatiiv DDR SDRAM'-ile, ja enamik tootjaid on loobunud nende kiibistikust. DDR1 mälu hinnad on oluliselt suurenenud alates 2008. aastast. Samas DDR2 hinnad on jõudajõudnud kõigi aegade madalaimale tasemele. Jaanuaris 2009, oli 1 GB DDR1 oli 2-32–3 korda kallim kui 1 GB DDR2.<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/DDR_SDRAM Alternatiivid]10.detsember 2010.</ref>

DDR1 mälud ei ole asendatavad SDRAM, DDR2 SDRAM, DDR3 SDRAM'-iga. Iga [[emaplaat]] nõuab oma õiget SDRAM'idi. Need andmed saab kätte emaplaadi juhendist. [[RAM]] peaks oma pessa minema sujuvalt ja mitte pressida tugevalt pressides. DDR1, DDR2 ja DDR3 mäludel on erinev ühenduvus, st. [[kontakt]]id on erinevate kohtade peal.<ref>[http://www.ehow.com/about_5481237_ddr-ram.html Ühilduvus]10.detsember 2010.</ref>