Erinevus lehekülje "Vallakool" redaktsioonide vahel

Lisatud 3666 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P
'''Vallakool''' (teiste nimedega: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool) oli [[19. sajand]]i algusest kuni [[1920]]. aastani [[Eesti]]s tegutsenud esimese (madalama) astme talurahvakool, mida peeti ülal [[vallakogukond|vallakogukonna]] kulul. 1920. aasta "[[Avalikkude algkoolide seadus]]ega" muudeti vallakoolid [[algkool]]ideks.
'''Vallakool''' oli [[19. sajand]]il ja enne seda [[Eesti]]s tegutsenud [[algharidus]]t andev [[üldhariduskool]] maapiirkonnas. Peale vallakoolide tegutsesid maal ka [[kihelkonnakool]]id ja alates [[1840]]. aastate usuvahetusliikumisest [[õigeusu talurahvakool]]id.
 
==Koolide juhtimisorganid==
Kuigi [[Põhjasõda]] tekitas teatavaid tagasilööke, hakkas alates [[18. sajand]]i teisest poolest edenema Eesti talurahvale [[haridus]]e andmine ja taastus koolivõrk. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale ja seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta [[köster|köstrid]] ning õpetust anti peamiselt talvekuudel.
 
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] [[1816]]. aasta [[Eestimaa_talurahvaseadused|talurahvaseadus]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[1819]]. aasta [[Liivimaa_talurahvaseadused|talurahvaseadus]] pani vallakoolide asutamise ja ülalpidamise kohustuse talurahvakogukondadele, kes pidi asutama ühe kooli iga 1000 liikme kohta Eestimaal ja iga 500 meesliikme kohta Liivimaal. [[Saaremaa]]l pidi [[1844]]. aastast alates kooli asutama iga vald, kus oli üle 100 meeshinge. [[Eestimaa kubermang]]u [[1856]]. aasta talurahvaseadus nõudis [[Põhja-Eesti]]sse vallakooli asutamise iga 300 mõlemast soost hinge kohta.
[[1819. aasta talurahvaseadus]]ega nõuti [[kihelkond]]ades koolide avamist, mida aga igal pool kohe ei täidetud. Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870 kuni 1880. aastateks ja samal ajal kehtesus ka koolikohustuse nõue.
Pärast koolikorralduse kehtestamist ei määranud kooliasju enam [[Kihelkond|kihelkonna]] koolikomisjon, vaid need määrati [[kuraator]]i poolt väljasaadetud eeskirjadega. Esimesed korraldused saabusid koolidesse [[1887]]. aasta sügisel. Tähelepanu pöörati [[usuõpetus]]e ja [[vene keel]]e õpetamisele. Teatati, et vene keel tuleb vallakoolides õppekeeleks võtta kahe aasta pärast. Selle aja jooksul pidid koolmeistrid vajalikud teadmised omandama ja igas kooli kuus tundi nädalas vene keelt õpetama.
 
Vallakoolide võrk kujunes lõplikult välja [[Lõuna-Eesti]]s 1850. aastatel ja [[Põhja-Eesti]]s 1870. aastatel. Kuni [[1838]]. aastale allusid luteri usu talurahvakoolid formaalselt [[Tartu õpperingkond|Tartu õpperingkonna]] kuraatorile. Alates [[1838]]. aastast allutati kõik talurahvakoolid [[rüütelkond|rüütelkondade]] ja [[konsistoorium]]ide juhtimisele. Kõrgemal tasandil kuulusid talurahvakoolid [[Siseministeerium_(Venemaa_Keisririik)|siseministeeriumi]] haldusalasse.
== Välislingid ==
 
[[1840]]. aastal loodi [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] talurahvakoolide valitsemiseks [[ülemmaakoolivalitsus]] ja igas maakonnas [[kreisi maakoolivalitsus]]. Kooliomavalitsuse madalamaks astmeks oli [[kihelkonna koolivalitsus]]. Vallakoolid tunnistati kiriklikeks asutusteks. [[Saaremaa]]l allusid talurahvakoolid alates [[1840]]. aastast [[provintsi koolikolleegium]]. [[Põhja-Eesti]]s loodi [[1856]]. aastal [[Eestimaa kubermang]]u [[ülem-maakoolikomisjon]], [[1875]]. aastal [[kreisi koolikomisjon]]id ja [[1867]]. aastal [[kihelkonna koolikomisjon]]id.
 
[[Venestamine|Venestamise]] käigus allutati vallakoolid alates [[1885]]. aastast [[Venemaa rahvahariduse ministeerium]]ile. Alates [[1887]]. aastast hakkas vallakoole maakondades juhtima [[rahvakoolide inspektor]] ja [[kubermang]]udes [[rahvakoolide direktor]].<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 114–116.</ref>
 
==Koolide arv==
 
Vallakoolide üldarv (koos [[mõisakool]]idega) Eestis oli [[1834]]. aastal 580, [[1852]]. aastal 784 ja [[1887]]. aastal 1238. Alates 1880. aastate lõpust hakkas vallakoolide arv vähenema. [[1911]]. aasta [[Ülevenemaaline algkoolide loendus|ülevenemaalise algkoolide loenduse]] andmeil oli Eestis 965 vallakooli 33232 õpilasega.<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 116.</ref>
 
==Õppeaeg==
 
Laste [[koolikohustus]] algas kümnendast eluaastast. Koolis käies või koduõpetuse teel tuli omandada lugemisoskus ja [[katekismus]]e tundmine. Koolitööd ja koduõpetust kontrollis kirikuõpetaja. Alates [[19. sajand]]i viimasest veerandist oli vallakool üheklassiline ja kolme jaoga, õppetöö pidi kestma kolm talve ja oli 10–13 aasta vanustele lastele kohustuslik.
 
Vallakooli lõpetamine andis õiguse õpingute jätkamiseks [[luteri usu kihelkonnakool]]is või mõnes muus teise astme koolis. Kes õpinguid ei jätkanud, pidid kuni leeriminekuni käima kord kuus [[vahekool]]is õpitut kordamas.<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.</ref>
 
==Õppeained==
 
19. sajandi esimesel poolel olid vallakoolide [[õppekava]]s lugemine, katekismus ja kirikulaul. 19. sajandi keskpaigast algas ka kirjutamise, arvutamise ja piiblilugemise õpetamine. 1870. aastatel lisandusid geograafia ja vene keel. Kuni [[venestamine|venestamisreformideni]] oli õppekeeleks eesti keel. Edaspidi võis vallakoolis eesti keeles õppida vaid kahel esimesel õppeaastal. Alates kolmandast kooliaastast tuli kõiki aineid (v.a. emakeel, usuõpetus ja luterlastele kirikulaul) õpetada vene keeles. [[1917]]. aasta sügisest alustasid kõik vallakoolid eestikeelset õppetööd.<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.</ref>
 
==Kirjandus==
 
*Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999.
*Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Peatoimetaja F. Eisen, tegevtoimetaja E. Laul. Tallinn: Valgus, 1989.
*Elango, A., Laul, E., Liim, A., Sirk, V. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul, toimetaja Veronika Varik. Tallinn: Teaduste Akadeemia kirjastus, 2010.
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
 
*[http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/vallakoolid_i.htm Vallakoolid]. Miksike
474

muudatust