Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
'''Olümpiamängude''' elustamise idee pärineb [[Prantsusmaa]]lt, suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku [[Kreeka]]s.
 
Ajavahemikus 1859-18891859–1889 korraldati [[Ateena]]s [[antiikolümpiamängud]]e eeskujul mitu korda spordipidustusi. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased.
 
19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid|rahvusvaheliste spordiföderatsioonide]] asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. [[1889]]. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse [[pedagoog]]ile parun [[Pierre de Coubertin]]ile (1863-19371863–1937) ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress.
Kongress sai teoks [[Pariis]]is[[ 1894]]. aasta [[16. juuni|16]].-[[24. juuni]]s. Seda nimetetakse tagantjärele I [[olümpiakongress]]iks. Riikidest olid ametlikult kohal Prantsusmaa, [[Kreeka]], [[Itaalia]], [[Venemaa]], [[Rootsi]], [[USA]], [[Suurbritannia]], [[Hispaania]] ja [[Belgia]].
 
Põhiettekandega esines P.Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud [[1896]]. aastal Kreekas.
 
Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati [[rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK]]. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik [[Demetrios Vikelas]] (1835-19081835–1908) ja peasekretäriks P. de Coubertin.
 
==Vaata ka==
*[[Eriolümpiamängud]]
 
[[CategoryKategooria:Olümpiamängud|*Olümpiamängud]]
51 706

muudatust