Volgasakslaste ANSV: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
18. rida:
 
Volgasakslaste ANSV likvideeriti [[28. august]]il [[1941]] [[Stalin]]i käsul ja volgasakslased küüditati [[Kasahstan]]i. Vabariigi ala liideti [[Saratovi oblast]]iga.
 
==Ajalugu==
Sakslaste organiseeritud ümberasumine Saksamaalt Venemaale, toimus 18. sajandil, kui saks päritolu Venemaa keisrinna [[Katariina II]] soovides asustada Venemaa keskosa kohalikku põllumajandust edendatave asunikega. [[1763]]. aasta [[22. juuli]]l andis keisrinna Katariina II välja [[manifest]]i, milles kutsus välismaalasi asuma elama Venemaale [[Volga]] jõe ääres asuvatele asustamata maaaladele. Ümberasumise soodustamiseks kuulutas keisrinna välja asunikele soodustused:
*Tasuta transport Venemaale;
*Õigus asuda elama kohalikest eraldatud [[koloonia]]tena;
*Tasuta maa ja vajadusel maksuvaba laenu andmine elamise loomiseks;
*[[Usuvabadus]] ning õigus ehitada oma kirikuid, millest tulenes ka õigus rajada oma koole;
*[[Kohalik omavalitsus]];
*Vabastus sõjaväe- ja riigiteenistusest;
*Õigus lahkuda Venemaalt igal ajal;
*Ülaltoodud vabadused olid ka garanteeritud asunike järglastele alatiseks.
 
Asunike Venemaale kutsumine langes Euroopas ja Saksamaa vürstiriike laastanud [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] lõpuga, mil toimus sakslaste emigratsioon ka [[Ameerika]]sse, uue elu alustamiseks.
 
Esimesed saksakeelsete asunike kolooniad moodustusid Volga jõe ääres, aastatel 1764-1767, hiljem pärast Venemaa poolt peetud [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõda]], vallutas Venemaa ka seni [[Osmani impeerium]]ile kuulunud territooriumid Ukrainas ja [[Must meri|Mustast merest]] põhjapool, kuhu samuti asutati asunikke. Hiljem järgnevate Venemaa vallutuste käigus Osmani impeeriumilt - [[Krimmi poolsaar]]e ja [[Bessaraabia]] hõivamisel, suunati ka saabuvaid koloniste nendesse piirkondadesse. Uutesse piirkondadesse elama asuvate kolonistidele avaldas [[1803]]. aastal kutse elamaasumiseks ka Katariina II pojapoeg keiser [[Aleksander I]], kuid kolonostidele seati ka täiendavaid nõudeid, et vältida nn õnneotsijate saabumist Venemaale. Asunikelt nõuti [[1804]]. aastast täiendavate tingimustena, mis piirasid Katariina II esmaseid lubadusi: asunikud pidid omama vara või majapidamiskraami vähemalt 300 [[kulden]]i väärtuses, omama käsitöö- või põllumajandusoskusi ninng olema perekonnainimesed. Üksikuid inimesi vastu ei võetud.
 
19. sajandi teisel poolel keiser [[Aleksander II]] poolt alustatud [[venestamispoliitika]] tulemuseni tühistati [[1871]]. aastal saksa asunikele keisrinna Katariina II ja keiser Aleksander I poolt antud eriõigused. Kolonistid langesid oma õigustes kohalike [[Venemaa sisekubermangud]]e talupoegadele samadesse oludesse ja kohustuste alla. [[1874]]. aastal hakati ka saksa päritolu koloniste esmakordselt värbama Venemaa keisririigi sõjaväkke. Pärast Venemaa keisripoolset lubaduste rikkumist lahkus osa saksa koloniste Ameerikasse, kuid osa jäid Venemaale ning leppisid kujunenud olukorraga.
 
1914. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osalesid volgasakslased mobiliseerituina Venemaa keisririigi sõjaväes sõjategevuses, kuid ka osa volgasakslasi deporteeriti kaugetesse Siberi piirkondadesse.
 
1941. aastal alanud [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõja]] alguses deporteeriti [[ÜK(b)P KK]] poolt 2. augustil vastuvõetud dekreedi alusel [[28. august]]il [[1941]]. aastal [[Kasahstan]]i.
 
==Rahvastik==