Kodukakk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
22. rida:
== Levila ==
Kodukakk on levinud suuremas osas [[Euroopa]]st, välja arvatud kaugem põhjaosa, Põhja-[[Aafrika]]s, [[Taga-Kaukaasia]]s, [[Lääne-Siber]]i lõunaosas [[Tjumen]]ist ja [[Tobolsk]]ist lõuna poole ning [[Kesk-Aasia]] mägedes [[Hiina]]s ja [[Tiibet]]is. Lõunas ulatub levila kuni [[Pakistan]]i ja [[Himaalaja]]ni. Eestis, nagu suuremas osas levilast, on kodukakk üldlevinud väikesearvuline haudelind. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 292-293</ref> Kodukaku pesitsusaegset arvukust on hinnatud
== Välimus ==
Kodukaku kehapikkus on 40–45 cm, [[tiib]]ade pikkus 23–34 sm ja siruulatus 90–105 cm, kaal 450–685 g. Emane on suurem kui isane, ent mõlema [[sulestik]] on ühesugune. <ref name="Loomade elu"/>
Kodukakul on ümmargune pea, mida suudab pöörata 270°. Kõrvasuletutid puuduvad. Võrreldes teiste kakulistega, on kodukaku tiivad laiemad, lühemad ja ümaramad.
Vanalindudel on kaks värvusevarianti: pruun ja hall. Mingil määral on see seotud geograafilise elukohaga. Hallide isendite ülapool on üldiselt hall, ookrivärvi märgistega. Õlasulgede ja suurte tiivakattesulgede välislabadel on suured valged laigud. [[Hoosuled]] on hallikaspruunid, heleda põhimustri ja ookerja varjundiga. [[Tüürsuled]] on hallid ookrivärvi vöötide ja peente tumedate hallikaspruunide tähnidega. Keha alapool on valkjas tumedama prunikashalli vöötidest ja triipudest koosneva mustriga. See on maskeerimisvärvus, mis peab meenutama puukoort. Pruunide isendite ülapool on ühtlasemalt ruske. Leidub ka nende kahe värvitüübi vahepealseid isendeid. Haruharva, peamiselt [[Kaukaasia]]s esineb ühtlaselt kohvipruune kodukakke. Eri värvi kodukakud võivad omavahel saada eri värvi poegi. [[Vikerkest]] on tumepruun, [[nokk]] kollakas ja [[küünis]]ed mustad. <ref name="Loomade elu"/>
Kodukaku tüüpiline hääl on pikk ulguv "uuuh-uuuh-uuuh". Niimoodi häälitseb isalind, eriti paaritumisperioodil. Emalinnu tüüpiline häälitsus on lühike kähe "kuvitt". Linnupoegadele on omane vaikne "piuvikk", millega nad paluvad vanematel endale süüa anda.
== Eluviisid ==
Kodukakk elab metsas (sega- ja lehtmetsades ning lõuna[[taiga]]s), harvem [[aed]]ades ja [[park]]ides. Levila põhjaosas elab ta peamiselt tasandikul, põhjaosas peamiselt mägedes. Ta on paigalind, ebasoodsatel aastatel hulgulind. <ref name="Loomade elu"/>
Kodukakk on öise eluviisiga, kes toitub lindudest ([[tuvi]]dest ja [[põldpüü]]dest [[varblane|varblaste]] ja [[pääsuke]]steni), roomajatest ([[nastik]]upoegadest), kahepaiksetest, suurtest putukatest, väikestest imetajatest ja väga harva [[kala]]dest. Kõige rohkem sööb ta [[närilised|närilisi]], mistõttu toob suurt kasu. <ref name="Loomade elu"/>
Pesa teeb kodukakk puuõõnsusesse. Vahel hõivab ta [[vareslased|vareslaste]] või [[kullilised|kulliliste]] pesi või pesitseb [[hoone]]tes. Ta sigib vara, alustades sellega juba [[veebruar]]i lõpul ja [[märts]]i algul, muneb peamiselt [[aprill]]i algul. Kurnas on 2–4 valget muna, mida emalind haub 28–30 päeva. Toidurohketel aastatel on mune rohkem, isegi kuni 7–8: headel hiireaastatel kodukaku arvukus tõuseb. Haudumine algab pärast esimese muna munemist, mistõttu pesas on pojad erivanused. Pojad hakkavad lendama 30–35 päeva vanuselt, aga pesast väljuvad nad juba varem, kui nad on alles pooleldi [[udusulestik]]us. <ref name="Loomade elu"/>
Kodukakku peetakse kõige parema nägemisega kaklaseks, ta nägemine on hämaras umbes 100 korda parem kui inimesel {{lisa viide}}.
| |||