PCI-siin: erinevus redaktsioonide vahel

'''PCI''' (lühend sõnadest ''Peripheral Component Interconnect'', inglise keeles ’välisseadmeühendus’) on [[Intel Corporation]]i poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti uuema [[PCI Express]] ja vanema [[ISA siin|ISA]] laiendussiinistandardiga. PCI siin (nagu kõik teised arvutisiinid) tähendab elektriliste ühenduste kogumit, mille kaudu andmeid kandvad elektrisignaalid liiguvad ühest arvutisüsteemi osast teise.

PCI on siin. Igal siinil on paljumitu slottepesa. (esialgneEsialgne PCI lubas ühele siinile kuni 3 slottipesa, uuem standard lubab kuni 6 slotti)pesa. Rohkemate slottidepesade vajadusel võib arvuti sees olla ka mitu PCI siini, igaühel kuni 6 slottipesa. Lisaks võib PCI siinil olla PCI sild, mille taga on uus PCI siin. Nii saab kokku palju siine teha, näiteks IBM-i suurtes serverites esineb sadu PCI siine (slottepesasid on seega veel rohkem). <ref name=arvutiweb>[http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=74&Itemid=34 Siinid]</ref>

Vanasti kasutati PC-des ISA siini, selle kitsaks jäämisel VLB siini ning serveritel EISA siini. Sun`idel olid SbusSBus siinid, MacidecMacidel NuBus, IBM`-il MCA, jne. Mõned neist olid 16-bitised, enamusenamik 32-bitised.

Aasta 1991. aasta kevadel lõpetas Intel lõpetas PCI siini esimese versiooni välja töötamistväljatöötamise. Kuna VLB oli ajutine häkk ja disainitud 486 protsessorite jaoks, siis Pentium protsessorite jaoks oli vaja uut, kiiremat siini. Inseneride eesmärk oli töötada välja kulutasuv ja produktiivne lahendus, mis võimaldaks realiseerida protsessorite Pentium ja Pentium Pro võimet. Eriti rõhutati, et välja töötamine (areng) toimub nullist ja insenerid ei püüdnud juba eksisteerivaidolemasolevaid seadmeid modifitseerida. Lisaks sellele oli vaja võtta arvesse neid vigu, mida tegi VESA, kui projekteeris VLB siini (elektriline koormus ei võimaldanud ühendada rohkem kui 3 laienduskaarti),. samutiSamuti rakendada seadmete autokonfiguratsiooni arvutile Amiga (protokoll Autoconfig).

Aastal 1992 ilmub esimeneilmus PCI siini esimene versioon ja Intel teatabteatas, et siini standard on lahtine ning loobet nad loovad PCI Special Interest Group`i. Seetõttu on igal huvitatud arendajal on võimalus luua PCI seameid ilma litsentsi ostmisetaostmata. PCI kujutab endast hübriidi ISA ja VLB siinist. Uus standard pakub seadmetele otsest juurdepääsu süsteemi mälule, aga kasutab silda, et luua ühendus ’frontside’ siiniga[[esisiin]]iga ja seejärel protsessoriga. Sild on vajalik, et reguleerida PCI kiirust sõltumata protsessori kiirusest. Esimese versiooni taktsagedus oli 33 MHz, siini laius oli kas 32 või 64 bitti ning ta toetas 3,3V ja 5V seadmeid. PCI on kuni 10% kiirem, kui VLB standard. Teoreetiliselt on siini ribalaius on 133 Mbit/s, aga tegelikkuses ribalaius oli umbes 80 Mbit/s. Kahjuks ei saavutanud see standard populaarsust enne Windows 95 turule ilmumist, sest mainitud operatsioonsüsteem toetas Plug and Play (PnP) tehnikat. Lühidalt tähendab see seda, et süsteem tunneb ise porti või slottipesasse ühendatud seadme või kaardi ära ning seadistab automaatselt kõik vajaliku. Ehk siis: tarvitseb riistvarakomponendid (näiteks graafika- või helikaart) ainult arvuti vabasse pessa panna ja ülejäänu toimub enam-vähem automaatselt. Uus komponent annab endast märku pealepärast arvuti käivitamist ning kooskõlastab arvuti sisehaldussüsteemis kõik vajaliku.

Aasta1993. aasta keskel 1993,lahkus Intel lahkus ühendusest VESA ja hakkas tegema aktiivseid samme PCI siini edasi nihutamiseksedendamiseks turul. Vastus Uneset spetsialistidele ja konkureerivatele ettevõtetele, kes rääkisid, et see siin on allpool igasugust arvustustarvestust (siini tunnusjooned olid sarnased näiteks Zorro III`ga, publitseeriti palju artikleid kus oli räägitudräägiti, et siinil on vale disain) oli PCI 2.0.{{lisa viide}}

Füüsiliselt paikneb taPCI enamasti rööbiti varasema ISA süsteemisiiniga. Vahel esineb süsteemiplaadil ka kombineeritud ISA ja PCI siin võimaldades kasutada emba–kumba neist. Ta loob otsese juurdepääsu perifeeriaseadmetele pöördumaks frontside siiniesisiini poole, millega on ühendatud protsessor.

Aastal 1995 ilmus PCI versioon PCI 2.1 (teine nimiteise –nimega paraleellne"paralleelne PCI siin,"). misSee tagastagab taktsagedusttaktsageduse 66 MHz ja siini maksimaalne edastuskiirus on 533Mbit533 Mbit/s (64-bitine versioon taktsagedusega 66 MHz)). Lisaks sellele, see siin ontoetab toetatudseda operatsioonsüsteemioperatsioonsüsteem Windows 95 tasandil (tehnoloogia [[Plug and Play]] tehnoloogia), mis võimaldas IBM PC kasutajatel mitte tunda end riivatud võrreldes teiste platvormidega. Versioon PCI 2.1 oli nii populaarne, et varsti takanti olisee edastatudüle teistesseteistele platvormidesseplatvormidele protsessorigaprotsessoritega Alpha, MIPS, PowerPC, SPARC, jne.

Aastal 1997, seoses arvutigraafika arenguga ja AGP siini väljatöötlemisega, ei rahuldanud PCI siin ei rahuldanudenam rohkemkõiki vajadusi ja enam seda ei kasutatud videokaardiseda videokaartide paigaldamiseksjuures (nõuded olid ülepaisutatud). AGP siin suhtles otse operatiivmäluga, võimaldades sinna laadida 3D elemente ning neid sealt kiirelt kätte saada. Füüsiliselt on see PCI–st erinev ning omavahel neid kaarte vahetada ei saa. Läbi aja on AGP-st ilmunud suuremate sagedustega versioone, mis kannavad lisandina nimes kordajat, mis näitab, mitu korda suurem on kiirus algse AGP-ga võrreldes (X2 — 133 MHz, X4 — 266 MHz, X8 — 533 MHz).

==PCI siini tehniline ülevaade==

Siini taktsagedus on 33 või 66 MHz, mis võimaldab arendada suurt läbilaskmevõimet. (maksimaalneMaksimaalne läbilaskmevõime) on:

* 132 Mbit/s, kui siinilaius on 32 bitti ja taktsagedus on 33 MHz;

* 264 Mbit/s, kui siinilaius on 32 bitti ja taktsagedus on 66 MHz;

* 264 Mbit/s, kui siinilaius on 64 bitti ja taktsagedus on 33 MHz;

* 528 Mbit/s, kui siinilaius on 64 bitti ja taktsagedus on 66 MHz.

Konfiguratsiooniruum iga seadme kohta on 256 baittibaiti.

PCI on 64-bitine siin, kuigi tedaseda kasutatakse tihti ka 32-bitise siinina. See tähendab, et ühekorraga saab edastada kas 32 või 64 andmebitti,. toimubToimub sünkroonne andmevahetus, siin on multipleksitud (aadress ja andmed edastatakse kasutades sama liini).

Pinge on kas 3,3V või 5V. Eksisteerivad ka universaalsed emaplaadid mis toetavad nii 3,3V, kui ka 5V seadmeid.

Siini spetsifikatsioon võimaldab kombineerida kuni kaheksa funktsiooni ühel plaadil (video + heli, jne.).