CMOS: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
60. rida:
CMOS kasutab tööks vähem voolu kui NMOP lülitused kuna CMOS-il kulub voolu ainult siis kui toimub ümberlülitumine. Keskmisel kaasaegsel eriintegraallülitusel võib kuluda väljundi muutmiseks 120 pikosekundit ning üks ümberlülitumine toimub iga 10 nanosekundi tagant. NMOP tarbib voolu alati kui väljundi pinge on madal, kuna seal toimub vooluring V<sub>dd</sub>-st läbi koormustakisti ja n-tüüpi võrgu V<sub>ss</sub>-ini.
71. rida:
Suurendamaks seadete töökiirust, on tootjad läinud üle väiksema lävipingega konstruktsioonidele. Selle tõttu on aga näiteks ühel kaasaegsel NMOP transistoril lävipingega 200 mV märkimisväärne lekkevool. Seadmed, mis sisaldavad tohutul hulgal lülitusi (näiteks lauaarvuti [[protsessor]]), mis, kuigi ei ole aktiivselt ümberlülitumas, tarbivad ikkagi lekkevoolu tõttu elektrivoolu. Selliste seadete puhul moodustab lekkevool olulise osa kogu voolutarbimisest. Uuema tehnoloogia juures, mis kasutab isegi veel õhemaid paisu [[dielektrik]]uid, tekib täiendav lekkevool voolu [[tunneleerimine|tunneleerimise]] tõttu läbi üliõhukese paisu dielektriku. Kui kasutada suure dielektrilise konstandiga dielektrikut konventsionaalse paisu dielektriku - ränioksiidi - asemel, siis on võimalik saavutada räniga sarnast tulemust ka paksemat paisu isolaatorit kasutades, mis omakorda võimaldab vältida lekkevoolu teket. Lekkevoolu vähendamine uute materjalide kasutuselevõtuga ja seadmete konstruktsioonide täiendamisega on äärmiselt vajalik, et hoida CMOS seadmete mõõtmed väikestena
==Analoog CMOS==
Lisaks digitaalrakendustele on CMOS tehnoloogia kasutusel ka analoograkendustes. Üheks selliseks on aktiivvõimenditena kasutatavad integraallülitused. Signaalirelee asemel on võimalik kasutada ülekande väravaid. CMOS tehnoloogia on laialdaselt kasutusel ka raadiolaine võnkeringides ja rakendustes, mis nõuavad segasignaali (digitaal/analoog).
==Töötemperatuuri vahemik==
Konventsionaalsed CMOS seadmed töötavad temperatuurivahemikus −55 °C kuni +125 °C. Teoorias võiks CMOS seadmed töötada ka madalamal temperatuuril; 15. jaanuaril a. 2009 suudeti ülekiirendatud AMD Phenom II protsessor töös hoida ligikaudsel temperatuuril 40 K (Kelvini skaalal), kasutades selle jahutamiseks vedela lämmastiku ja heeliumi segu<ref>[http://blogs.amd.com/home/2009/01/15/breaking-records-with-dragons-and-helium-in-the-las-vegas-desert/ AMD Phenom II madalal töötemperatuuril]</ref>.
==Vaata ka==
| |||