Helloween: erinevus redaktsioonide vahel

[[1985]]. aastal ilmus bändi omanimeline EP, mis sisaldas 5 lugu. Veel samal aastal anti välja ka esimene album "[[Walls of Jericho]]", kus lauljaks oli kitarrist [[Kai Hansen]]. Järgnenud kontsertturneel sai selgeks, et Kai Hansenil on raskusi samal ajal kitarrimängimise ja samal ajal laulmisega. Peale singli "[[Judas]]" ilmumist [[1986]]. aastal otsustati endale otsida uus laulja, kelleks [[1986]]. aastal sai toona 18-aastane [[Michael Kiske]]. Uut lauljat mõeldi tutvustada duubelalbumi kaudu. Plaadifirma survel avaldati aga albumid "[[Keeper of the Seven Keys Part I]]" ja "[[Keeper of the Seven Keys Part II|Part II]]" kahel järjestikusel aastal vastavalt [[1987]] ja [[1988]].

[[1989]]. aastal avaldati live album "[[Live in the U.K.]]". Lahkhelid plaadikompaniiga ei võimaldanud aga bändil kolm aastat kontserte anda ega uut loomingut avaldada. Järgmine album "[[Pink Bubbles Go Ape]]" uue plaadifirma EMI all ilmus alles [[1991]]. aastal. Seekord rõhus bänd senise eepilisuse asemel pigem huumorile ning albumi läbimüük jäi tagasihoidlikuks, samuti sai sellele osaks kriitika. Bändiliikmete vahel hakkasid tekkima lahkhelid.

Järgmise albumiga "[[Chameleon]]", mis ilmus aastal [[1993]], eemaldus Helloweeni muusika veelgi enam heavy ja power metalist ning flirtis selliste muusikastiilidega nagu ''[[progressive rock]]'', ''[[swing]]'', ''[[grunge]]'' ja ''[[folk rock]]''. Eksperimentaalsele albumile sai nii fännide kui kriitikute poolt osaks hävitav hinnang. Helloweeni plaadimüük kuivas kokku ning järgneval turneel tuli esineda pooltühjadele saalidele. Tagatipuks loobus plaadikompanii EMI kesise müügiedu tõttu bändi plaadilepingutplaadilepingu pikendamastpikendamisest. Ansambli sisetülid võtsid ähvardavad mõõtmed. Liikmed jagunesid kahte leeri - Michael Weikath ja Roland Grapow ühel pool ning Michael Kiske ja Ingo Schwichtenberg teisel pool ning keskel Markus Grosskopf, kes püüdis mõlemaid pooli lepitada.

[[1994]]. aastal ühinesid bändiga laulja [[Andi Deris]] ansamblist [[Pink Cream 69]] ja trummar [[Uli Kusch]], kes oli mänginud varem Helloweeni endise kitarristi Kai Hanseni ansamblis [[Gamma Ray]]. Välja anti ''come-back'' album "[[Master of the Rings]]", mis tähistas bändi naasmist varasema power metali stiili ja saundi juurde. Album sai valdavalt positiivse vastuvõtu, kuigi uue solisti valik tekitas palju vastakaid arvamusi - erinevalt Kiske neljaoktaavisest hääleulatusest ja pehmemast tämbrist sarnanes Andi Derise vokaal rohkem varasema solisti Kai Hanseni omale.

[[1996]]. aastal väljastatud album "[[Time for the Oath]]", mis oli pühendatud aasta varem enesetapu teinud esimese trummari Ingo Schwichtenbergi mälestusele, osutus üliedukaks ning seega naasis Helloween Saksamaa ja tegelikult ka kogu Euroopa mõjukaimate metal-bändide hulka. Järgmine album "[[Better than Raw]]" oli eelmisest raskem. Järgnes edukas kontsertturnee Euroopas, Jaapanis, Brasiilias ning üle kümne aasta taas USA-s ning 1999. aastal avaldatud kaverite album "[[Metal Jukebox]]", kus Helloween esitab muuhulgas näiteks [[Jethro Tull]]'i, [[Faith No More]]'i, [[ABBA]] ja [[Deep Purple]]'i lugusid.

Järgneva albumiga [[The Dark Ride]] võttis Helloween aga taas uue suuna, seekord aga minnes veelgi enam karmimaks, mida väljendas vihasem saund, süngemad lauluteemad ning isegi plaadikujundus ja bändiliikmete välimus. Album pälvis väga erinevat vastukaja, kus ühelt poolt kiideti ansambli võimet ajaga kaasas käia, kuid teiselt poolt süüdistati neid taas ebaõnnestunud eksperimenteerimises. Sellest hoolimata oli aga järgnev tuur igati edukas.

Turnee käigus muutus taas ansambli isikkoosseis. Ansamblist vallandati Kitarristkitarrist Roland Grapow ja trummar Uli Kusch. Võimalikeks põhjusteks võis olla Grapowi ja Kuschi liigne pühendumine nende kõrvalprojektile [[Masterplan]] või siis muusikalised erimeelsused, kus Grapow ja Kusch pooldasid viimasel albumil esitletud karmima liini jätkamist, samas kui Weikath, Derist ja Grosskopfi mõjutades, suhtus muutustesse umbusuga tahtmata korrata Kiske ajastu ebaedu.

[[2010]]. aastal teatas Helloween oma veebilehe kaudu, et on salvestamas uut materjali, mis on "viimaste aastate kiiremkiireim ja vihasemvihaseim". Oktoobri lõpus jõudis poelettidele album "[[7 Sinners]]". Plaadi materjal sarnaneb oma saundilt eelmisega, kuid on seekord lugude struktuurilt lihtsakoelisem ja niiöelda ''mainstream'''i standarditele vastav, vastukaaluks eelmise albumi progressiivsetele kompositsioonidele.