Park: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SieBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: rw:Pariki
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Kadriorg1.jpg|right|thumb|[[Kadrioru park|Kadriorg]] on park [[Tallinn]]as .]]
'''Park''' (varasema eestikeelse nimetusega '''puiestik''') on mitmekesise taimestikuga[[taimestik]]uga, sealhulgas [[puu]]de või [[põõsas]]tega [[haljasala]].
 
Park võib olla täies ulatuses [[tehiskooslus]] (mõned linnapargid) või vähesel määralnatuke kohendatud looduslik kooslus ([[pärandkooslus]]): [[parkmets]], [[jahipark]], või [[looduspark]]. võiMõnes pargis, näiteks [[rahvuspark]]ides, püütakse inimmõju võimalikult palju vältida.
 
Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park on ühtlasi [[maastikuarhitektuur]]iline objekt.
 
Tänapäeval on enamik parke riiklikus või munitsipaalomandis, aga mõni on ka [[eraomand]]uses. Enamikku parkidesse on pääs kõigile avatud ja tasuta, aga nii riiklikus, munitsipaal- kui eraomanduses olevate parkide seas leidub erandeid.
Park on ühtlasi [[maastikuarhitektuur]]iline objekt.
 
Esimesed pargid tekkisid [[keskaeg|keskajal]] jahiparkidest, mis olid ette nähtud jahipidamiseks kuningale ja [[aristokraatia]]le. Jahipargid olid tavaliselt ümbritsetud tihedate [[hekk]]idega, et hoida jahiloomi sees- ja lihtrahvast väljaspool.
 
[[Tööstuslik pööre|Tööstusliku pöörde]] ajal jahiparkide tähtsus vähenes ja pikapeale nad kaotati. Neid asendasid teistsugused pargid, mis olid avalikkusele avatud. Inimesed said seal ringi jalutada, ilusat [[loodus]]t nautida, piknikku pidada, vahel ka kala püüda.
 
[[19. sajand]]il hakkas levima arusaam, et mõni paik on kasulik jätta inimtegevusest võimalikult puutumata, et see järeltulevatele põlvedele samasugusena jätta kui see seni olnud on. Niisugused alad on rahvuspargid. Maailma esimene rahvuspark oli [[Yosemite'i rahvuspark]], mis loodi [[30. juuni]]l [[1864]] [[Abraham Lincoln]]i korraldusega. Eesti esimene rahvuspark [[Lahemaa rahvuspark]] asutati [[1971]]. Pindalalt suurim rahvuspark maailmas on [[Kirde-Gröönimaa rahvuspark]].
 
==Vaata ka==
18. rida ⟶ 24. rida:
 
==Kirjandus==
*[[Olev Abner|Abner, Olev]];, [[Silja Konsa|Konsa, Silja]];, [[Kersti Lootus|Lootus, Kersti]];, [[Urve Sinijärv|Sinijärv, Urve]] (koost.) 2007. ''"Eesti pargid 1''". Tallinn: [[Varrak]], Keskkonnaministeerium [[2007]].
*[[Ethel Brafmann|Brafmann, Ethel]] 1980. ''"Pargid Eestis''". Tallinn: [[Eesti Raamat]] [[1980]].
*[[Mart Külvik|Külvik, Mart]];, [[Juhan Maiste|Maiste, Juhan]] (toim.) 2009. ''"Park on paradiis looduses ja kunstis''". Tartu: [[Eesti Maaülikool]] [[2009]].
 
== Välislingid ==
{{commonscommonscat|Category:Parks|Kategooria:Pargid}}
* [http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.03.01/elu/1.shtml Linda Järve, Reede, 2. märts 2001, „Õpetajate Leht”, „Kadrioru park võimaldab avastusi”]
 
{{commons|Category:Parks|Kategooria:Pargid}}
 
[[Kategooria:Pargid| ]]
[[Kategooria:Maastikuarhitektuur]]
 
<!-- interwiki -->
 
[[ar:حديقة عامة]]