Park: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: rw:Pariki |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Kadriorg1.jpg
'''Park''' (varasema eestikeelse nimetusega '''puiestik''') on mitmekesise
Park võib olla täies ulatuses [[tehiskooslus]]
Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park on ühtlasi [[maastikuarhitektuur]]iline objekt.
Tänapäeval on enamik parke riiklikus või munitsipaalomandis, aga mõni on ka [[eraomand]]uses. Enamikku parkidesse on pääs kõigile avatud ja tasuta, aga nii riiklikus, munitsipaal- kui eraomanduses olevate parkide seas leidub erandeid.
Esimesed pargid tekkisid [[keskaeg|keskajal]] jahiparkidest, mis olid ette nähtud jahipidamiseks kuningale ja [[aristokraatia]]le. Jahipargid olid tavaliselt ümbritsetud tihedate [[hekk]]idega, et hoida jahiloomi sees- ja lihtrahvast väljaspool.
[[Tööstuslik pööre|Tööstusliku pöörde]] ajal jahiparkide tähtsus vähenes ja pikapeale nad kaotati. Neid asendasid teistsugused pargid, mis olid avalikkusele avatud. Inimesed said seal ringi jalutada, ilusat [[loodus]]t nautida, piknikku pidada, vahel ka kala püüda.
[[19. sajand]]il hakkas levima arusaam, et mõni paik on kasulik jätta inimtegevusest võimalikult puutumata, et see järeltulevatele põlvedele samasugusena jätta kui see seni olnud on. Niisugused alad on rahvuspargid. Maailma esimene rahvuspark oli [[Yosemite'i rahvuspark]], mis loodi [[30. juuni]]l [[1864]] [[Abraham Lincoln]]i korraldusega. Eesti esimene rahvuspark [[Lahemaa rahvuspark]] asutati [[1971]]. Pindalalt suurim rahvuspark maailmas on [[Kirde-Gröönimaa rahvuspark]].
==Vaata ka==
18. rida ⟶ 24. rida:
==Kirjandus==
*[[Olev Abner
*[[Ethel Brafmann
*[[Mart Külvik
== Välislingid ==
* [http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.03.01/elu/1.shtml Linda Järve, Reede, 2. märts 2001, „Õpetajate Leht”, „Kadrioru park võimaldab avastusi”]
▲{{commons|Category:Parks|Kategooria:Pargid}}
[[Kategooria:Pargid| ]]
[[Kategooria:Maastikuarhitektuur]]
[[ar:حديقة عامة]]
|