Rüütlimõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
Eestis aladel moodustati umbes 109 suguvõsamõisa. Nendes oli keeruline talusid päriseks osta.
Rüütlimõisa omanikul oli oma mõisa territooriumil kohtu– ja politseivõim, patronaat ja maksuvabadus, ainuõigus pidada [[veski]]t ja [[kõrts]]i, [[viin]]a põletada, [[õlu]]t pruulida ja jahti pidada. Samas oli [[Mõisnik|mõisaomanik]] kohustatud osa võtma [[maapäev]]ast ja täitma valitud või määratud omavalitsusameteid.
Mõisaomaniku politseivõim kitsenes pärast [[Vallakohus|vallakohtute]] moodustamist vastavalt [[1802]]–[[1804]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaseadusele]]. [[1865]]. aastal kadus mõisnikel [[kodukariõigus]]. 1866. aasta [[kogukonnaseadus]] piiras mõisnike politseivõimu veelgi ja [[1888]]. aasta [[politseireformi seadus]] kaotas selle täielikult. [[1871]] kadus mõisnike ainuõigus veskipidamisele, [[1900]] viinapõletamisele ja [[1916]] jahipidamisele.
| |||