Erinevus lehekülje "Rüütlimõis" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 126 baiti ,  14 aasta eest
resümee puudub
P
'''Rüütlimõis''' oli algselt [[Rüütel|rüütlirüütlile]] ([[Aadel|aadli]]) seisuses olevale isikule kuulunud [[läänimõis]]. Alates [[1783]]. aastast oli rüütlimõis [[eramõis]], mida tohtis [[mõis]]ana omada ainult kohaliku [[rüütelkond]]a immatrikuleeritud aadliseisuses isik. RüütlimõisateRüütlimõisade omanikud olid kuni [[1917]]. aastani [[Baltimaad]]es seisuliku omavalitsuskorralduse aluseks.
{{toimeta}}
 
Rüütlimõisaks loeti mõisa[[mõis]]a, mille suurus [[Eestimaa]]l oli 450 [[tiin]]u, sellest 150 tiinu mõisa [[põllumaa]]d ning lisaks [[Heinamaa|heina–]] ja [[karjamaa]]., [[Liivimaa]]l 300 tiinu ja 100 tiinu põllumaad., [[Saaremaa]]l 162 tiinu, millestja 54 tiinu pidi olema põllumaad.
'''Rüütlimõis''' algselt [[Rüütel|rüütli]] ([[Aadel|aadli]]) seisuses olevale isikule kuulunud [[läänimõis]]. Alates [[1783]]. aastast [[eramõis]], mida tohtis [[mõis]]ana omada ainult kohaliku [[rüütelkond]]a immatrikuleeritud aadliseisuses isik. Rüütlimõisate omanikud olid kuni [[1917]]. aastani [[Baltimaad]]es seisuliku omavalitsuskorralduse aluseks.
 
Rüütlimõisal võisid olla majanduslikult iseseisvad ja rüütlimõisa nõuetele vastavd allüksused, nõndanimetatud [[kõrvalmõis]]ad (''Beigut'') ja [[karjamõis]]ad (''Hoflage''), kui kaugemalkaugemad eraldiasuveraldiasuvad majapidaminemajapidamised. Kõrvalmõis andis mõisaomanikule täiendava tulu ja lisahääle maapäeval.
Rüütlimõisaks loeti mõisa, mille suurus [[Eestimaa]]l oli 450 [[tiin]]u sellest 150 tiinu mõisa [[põllumaa]]d ning lisaks [[Heinamaa|heina–]] ja [[karjamaa]]. [[Liivimaa]]l 300 tiinu ja 100 tiinu põllumaad. [[Saaremaa]]l 162 tiinu, millest 54 tiinu pidi olema põllumaad.
 
Mitte aadlikMitteaadlik sai õiguse rüütlimõisa osta alates [[1866Kuramaa]].l aastastja Liivimaal [[Kuramaa1866]]l. ja Liivimaalaastal, Eestimaal aastast [[1869]].
Rüütlimõisal võisid olla majanduslikult iseseisvad ja rüütlimõisa nõuetele vastavd allüksused, nõndanimetatud [[kõrvalmõis]]ad (''Beigut'') ja [[karjamõis]]ad (''Hoflage''), kui kaugemal eraldiasuv majapidamine. Kõrvalmõis andis mõisaomanikule täiendava tulu ja lisahääle maapäeval.
 
Hoidmaks mõisa suguvõsa käes, moodustasid suuremate mõisade omanikud [[18. sajandisajand]]i keskpaiku nõndanimetatud suguvõsamõisadsuguvõsamõisaid ehk fideikomisse (''Adliges Güterfamilienfideicomiβ''), mida ei tohtinud müüa ega koormata muul viisil ja mida pärandati suguvõsa meesliini pidi [[majoraadmajoraat|majoraadi]]i põhimõttel.
Mitte aadlik sai õiguse rüütlimõisa osta alates [[1866]]. aastast [[Kuramaa]]l ja Liivimaal, Eestimaal aastast [[1869]].
 
Eestis aladel moodustati umbes 109 suguvõsamõisa. Nendes mõisates oli keeruline talusid päriseks osta.
Hoidmaks mõisa suguvõsa käes, moodustasid suuremate mõisade omanikud 18. sajandi keskpaiku nõndanimetatud suguvõsamõisad ehk fideikomisse (''Adliges Güterfamilienfideicomiβ''), mida ei tohtinud müüa ega koormata muul viisil ja mida pärandati suguvõsa meesliini pidi [[majoraad]]i põhimõttel.
 
Rüütlimõisa omanikul oli oma mõisa territooriumil kohtu– ja politseivõim, patronaat ja maksuvabadus, nagu ka ainuõigus pidada[[veski]]t ja [[kõrts]]i, viina[[viin]]a põletada, ning õllet[[õlu]]t pruulida samutija jahitijahti pidada. Samas oli [[Mõisnik|mõisaomanik]] kohustatud osa võtma [[maapäev]]ast ja täitma valitud või määratud omavalitsusameteid.
Eestis aladel moodustati umbes 109 suguvõsamõisa. Nendes mõisates oli keeruline talusid päriseks osta.
 
Mõisaomaniku politseivõim kitsenes pealepärast [[Vallakohus|vallakohtute]] moodustamist vastavalt [[1802]]–[[1804]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaseadusele]]. [[1865]]. aastal kadus mõisnikel kodukari õigus[[kodukariõigus]]. 1866. aasta [[kogukonnaseadus]] mõisnike piiras mõisnike politseivõimu veelgi ja [[1888]]. aasta [[politseireformi seadus]] kaotas selle täielikult. [[1871]] kadus mõisnike ainuõigus veskipidamisele, [[1900]] viinapõletamisele ja [[1916]] jahipidamisele.
Rüütlimõisa omanikul oli oma mõisa territooriumil kohtu– ja politseivõim, patronaat ja maksuvabadus, nagu ka ainuõigus pidada[[veski]]t ja [[kõrts]]i, viina põletada ning õllet pruulida samuti jahiti pidada. Samas oli [[Mõisnik|mõisaomanik]] kohustatud osa võtma [[maapäev]]ast ja täitma valitud või määratud omavalitsusameteid.
 
Rüütlimõisad olid kuni [[1881]]. aastani vabastatud [[maamaks]]ust, muudest otsestest maksudest ja [[majutuskohustus]]est.: Rüütlimõisadnad maksid 1881. aastani ainult kirikukohalikke ja kohalike maksekirikumakse.
Mõisaomaniku politseivõim kitsenes peale [[Vallakohus|vallakohtute]] moodustamist vastavalt [[1802]]–[[1804]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaseadusele]]. [[1865]]. aastal kadus mõisnikel kodukari õigus. 1866. aasta [[kogukonnaseadus]] mõisnike piiras politseivõimu veelgi ja [[1888]]. aasta [[politseireformi seadus]] kaotas selle täielikult.
 
Rüütlimõisad kaotati Venemaal [[Maadekreet|maadekreediga]] [[9. november|9. novembril]] [[1917]]. aastal. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[1918]]. aastal Baltimaades Saksa okupatsiooni ajal mõisnike õigused ennistati. Mõisad riigistati maaseadusega [[Eesti]]s [[10. oktoober|10. oktoobrioktoobril]] [[1919]]. aasta maaseadusega Eestis ja [[Läti]]s [[1920]]. aasta maaseadusega Lätis mõisad riigistatiaastal.
[[1871]]. kadus mõisnike ainuõigus veskipidamisele, [[1900]]. viinapõletamisele ja [[1916]]. jahipidamisele.
 
Rüütlimõisad olid kuni [[1881]]. aastani vabastatud [[maamaks]]ust, muudest otsestest maksudest ja [[majutuskohustus]]est. Rüütlimõisad maksid 1881. aastani ainult kiriku ja kohalike makse.
 
Rüütlimõisad kaotati Venemaal [[Maadekreet|maadekreediga]] 9. novembril [[1917]]. aastal. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[1918]]. aastal Baltimaades Saksa okupatsiooni ajal mõisnike õigused ennistati. [[10. oktoober|10. oktoobri]] [[1919]]. aasta maaseadusega Eestis ja [[1920]]. aasta maaseadusega Lätis mõisad riigistati.
Saksamaal eksiseerisid rüütlimõisad [[1945]]. aastani.
 
 
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
26 867

muudatust