Ketserlus: erinevus redaktsioonide vahel

4. sajandil arenes kristlus keiserlikuks riigiusuks. "Kõige hullemaks õnnetuseks, mis kristlaskonnale kunagi osaks on saanud, oli võib-olla [[Constantinus]]e pöördumine ristiusku ja sellele järgnev keisri sekkumine Jumala asjadesse ja Jumala kiriku sekkumine keisri asjadesse. Tähtsuselt järgmine oli see, kui kirikust, mida kiusati Kristuse pärast, sai kirik, kes kiusas taga Kristuse nimel." (R.C.Zaehener. Concordant Discord. Oxford, Clarenden Press 1970, lk 22)<ref>“[[Constantinus II]] leidis ristiusu olevat lapselikult lihtsa ja otsekohese, ning hakkas seda segi sasima vananaiste ebausuga. Ta rõõm keerulisest [[teoloogia|teoloogilisest]] juuksekarva lõhkiajamisest oli suurem vastutustundest [[harmoonia]] säilitamise eest. Sestap provotseeris ta lugematuid lahkarvamusi ja korraldas tigedaid depatte lisades kütust jõudsalt edenevatele leekidele. Tulemuseks oli, et terved prelaatide (piiskopid) jõugud kasutasid riigi teid ja postihobuseid kihutamaks edasi-tagasi ühelt nn “[[sinod]]ilt” teisele. Prelaatide sihiks oli viia kõik usulised talitused kooskõlla oma tujudega.” [[Ammianus Marcellinus]] (Arnold325/330-peale Toynbee391) tsiteeritud''Res Vana-Roomagestae mittekristlikXXXI'', autor.xvi, Leida.)§ 18</ref> 380. aastal kui mõistet hereesia kasutati esmakordselt “[[Tessaloonika edikt]]is” tsiviilseaduslikus kontektis, algas Rooma riigis aranismi allutus ja ketserite tagakiusamine. Samal aastal kuulutati kristlus riigiusundiks (ainult kristlaste suhtes). 382. vastu võetud manilaste vastased seadused kohustasid perfekte ametisse nimetama uurijaid ja salajasi kaastöötajaid. (Esimest korda käsitleti Roomas mitteriikliku usu liikmeid kurjategijatena ja nende tarvis loodi salajane jälitusaparaat.) Esimeseks 385. aastal avalikult ja ametlikult hukatud hereetikuks oli [[Priscillian]].