Rüütlimõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Akra (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
 
'''Rüütlimõis''' algselt [[Rüütel|rüütli]] ([[Aadel|aadli]]) seisuses olevale isikule kuulunud [[läänimõis]]. Alates [[1783]]. aastast [[eramõis]], mida tohtis rüütlimõisana[[mõis]]ana omada ainult kohaliku [[rüütelkond]]a immatrikuleeritud aadliseisuses isik. Rüütlimõisate omanikud olid kuni [[1917]]. aastani [[Baltimaad]]es seisuliku omavalitsuskorralduse aluseks.
 
Rüütlimõisaks loeti mõisa, mille suurus [[Eestimaa]]l oli 450 [[tiin]]u sellest 150 tiinu [[mõis]]amõisa [[põllumaa]]d ning lisaks heina[[Heinamaa|heina–]] ja [[karjamaa]]. [[Liivimaa]]l 300 tiinu ja 100 tiinu põllumaad. [[Saaremaa]]l 162 tiinu, millest 54 tiinu pidi olema põllumaad.
 
Rüütlimõisal võisid olla majanduslikult iseseisvad ja rüütlimõisa nõuetele vastavd allüksused, nõndanimetatud [[kõrvalmõis]]ad (''Beigut'') ja [[karjamõis]]ad (''Hoflage''), kui kaugemal eraldiasuv majapidamine. Kõrvalmõis andis mõisaomanikule täiendava tulu ja lisahääle maapäeval.