Preisimaa hertsog: erinevus redaktsioonide vahel

Esimeseks Preisimaa hertsogiks oli endine [[Saksa ordu]] [[Saksa ordu kõrgmeister|kõrgmeister]] [[Albrecht von Hohenzollern]], kes [[1525]]. aastal muutis [[Preisimaa]]l asuvad orduvaldused ilmalikuks hertsogkonnaks. Sellest ajast kuni [[1660]]. aastani oli Preisimaa hertsog [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[vasall]]. Lisaks viis taesimene hertsog Albrecht Preisimaal läbi ka [[reformatsioon]]i, millegamistõttu Preisimaastsellest sai esimene ametlikult [[luterlus|luterlik]] riik Euroopas[[Euroopa]]s.

Preisimaa hertsogi võim oli küllaltki suur, kuid [[1560. aastad|1560. aastatel]] hakkas esimese hertsogi vananedes omandama olulist mõju hertsoglik nõukogu, mille roll tugevnes veelgi, kui hertsogiks sai nõrgamõistuslik [[Albrecht Friedrich]]. ViimasePärast surmaviimase järelsurma [[1618]]. aastal sai Preisimaa hertsogiks [[Brandenburgi kuurvürst]] [[Johann Sigismund]] ning sellest alates olid kuni [[1701]]. aastani Preisimaa hertsogiteks Brandenburgi markkrahvid. Kuni selle ajani oli ametlikult tegemist kahe eraldiseisva riigi, Brandenburgi ja Preisimaaga, mis olid omavahel [[personaalunioon]]is. Kui moodustati [[Preisimaa kuningriik]], kadus ka Preisimaa hertsogi tiitel.

*1568–1618 [[Albrecht Friedrich (Preisimaa)|Albrecht Friedrich]]