Enver Paşa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Ismail Enver.jpg|thumb]]
 
'''Enver Paşa''' või '''Enver Bey''', sünninimi '''İsmail Enver''' (اسماعيل انور [[araabia keel]]es; [[22. november]] [[1881]] [[Istanbul]] – [[4. august]] [[1922]] [[Baldžuan]], [[Tadžikistan]]) oli [[Türgi]] riigitegelane ja sõjaväelane, [[noortürklased|noortürklaste]] juht.
 
Enver sündis Istanbulis türgi ja [[albaania]] päritolu perekonnas. Ta omandas sõjaväelise hariduse, saades [[1906]]. aastaks majoriks. Samal ajal sai temast ka Progressi ja Ühtsuse Komitee liige. [[1908]]. aastal puhkes noortürklaste ülestõus ja Enver sai selle üheks sõjaliseks juhiks. Noortürklased tõusid võimule ja Enverist sai üks sõjaväe juhte. Ta asus sõjaväge vastavalt [[Saksamaa]] eeskujule reformima.
9. rida:
Enver Paşa oli aktiivne Saksamaa toetaja ning seetõttu asus ta kohe [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alates propageerima sõjaga ühinemist. Viimaks, [[1914]]. aasta oktoobris, ta saavutaski selle, misjärel puhkesid ägedad lahingud [[Venemaa]]ga. Enver juhtis Türgi armeed Sarikamiši lahingus, mis lõppes Türgile ränga lüüasaamisega. Seejärel naasis Enver Istanbuli ning korraldas selle kaitset [[Gallipoli kampaania]] alguses, kuid andis väejuhtimise hiljem üle Liman von Sandersile ja [[Kemal Mustafa Atatürk]]ile.
 
[[1917]]–[[1918]] korraldas Enver Paşa Lõuna-Kaukasuse vallutamist, mille tõttu ta rikkus suhted sakslastega. Samas õnnestus tal sõlmida sõbralikud suhted Nõukogude Venemaaga. Kuid vallutused Kaukaasias osutusid kasututeks, kuna sama aasta oktoobris pidi Türgi Antandile alistuma. Enver põgenes Türgist, kus ta tagaselja surma mõisteti. Enverja oli lühikestkuni aega[[1920]. Berliinisaastani [[Berliin]]is. Seal kohtus ta enamlase [[Karl Radek]]iga, kustkelle soovitusel ta siirdus edasi Moskvasse[[Moskva]]sse. Seal kohtus ta mitmete enamlaste juhtidega ja veenis neid end lubama Turkestani[[Turkestan]]i, (praeguneet Tadžikistan)maha suruda sealseid nõukogudevastaseid meeleolusid. Seal[[1921]]. aastal sinna saabudes asus ta aga korraldama bolševikevastastenamlastevastast ülestõusu ([[basmatšide ülestõus]]), et luua Suur-Türgi riiki. Kuid tema plaanid kukkusid läbi ning enamlasedta hukkasid tahukkus 1922. aastal. [[1996]]. aastal maeti tema säilmed ümber Istanbuli.
 
[[Kategooria:Türgi poliitikud]]