Gustaf Horn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
16. rida:
[[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] aitas ta [[1631]] Banéril võita esimese [[Breitenfeldi lahing (1631)|Breitenfeldi lahing]]u, kuid koostöö Saksi-Weimari Bernhardi juhitavate vägedega ebaõnnestus ja hiljem anti neile eraldi ülesanded. Pärast [[Albrect von Wallenstein]]i surma [[1634]] võttis Horn enda kontrolli alla mõned piirkonnad [[Švaabimaa]]l. Seejärel püüdis ta ebaõnnestunult Lõuna-Saksamaal [[Bodeni järv]]e ääres asuvat [[Überlingen]]it vallutada.
 
27. augustil (ukj. [[6. september|6. septembril]]) 1634 kaotas Horn väejuhina [[Nördlingeni lahing]]u. Selles lahingus sai Rootsi vägi hävitavalt lüüa kahelt Ferdinandilt, [[Felipe III]] pojalt ja [[Toledo peapiiskop]]ilt Fernandolt ning Saksa-Rooma keisrilt [[Ferdinand III (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand III]]-lt. Horn langes vangi ja oli [[Burghauseni loss]]is vangis seni, kuni ta [[1642]] kolme keisririigi väejuhi vastu välja vahetati.<ref>Max Topor Morawitzky: Gefangenschaft des kgl. schwedischen Feldmarschalls Gustav Horn im Schlosse zu Burghausen von 1634 - 1641, München 1857, [http://books.google.ee/books?id=GC5BAAAAcAAJ Digitaalselt]</ref>
 
Pärast vabastamist sai Hornist Rootsi sõjaministri asetäitja. [[1644]] ründas ta sõjas [[Taani]] vastu [[Skane]]t ja hõivas kogu provintsi, välja arvatud [[Malmö]] ja [[Kristianstad]]i. Malmö piiramine ei andnud tulemusi ja sõjakäigu lõpetas [[Brömsebro rahu]]. Seda sõjaretke nimetatakse ka Horni sõjaks.