'''Tulundusühistu ''' on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse . Tulundusühistute tegevust reguleerivad [[Tulundusühistuseadus]] ja [[Äriseadustik]]. ▼
'''Tulundusühistud''' (TÜ) on äriorganisatsioonid mis pakuvad müügiks toodangut või teenust tulu saamise eesmärgil ning kus ühistuliikmed on töötajad-omanikud. TÜ-d on iseseisvad ja demokraatliku otsustusprotsessiga ettevõtted, sest igal liikmel on võrdselt üks hääl sõltumata investeeringute suurusest. Tööd tasustatakse proportsionaalselt tööpanusele.
== Tulundusühistud maailmas ==
[[Tööühistu]] kui tulundusühistuline ettevõtlus sündis tööstusrevolutsiooniga, osana töölisliikumisest.
Tulundusühistu alused sõnastati 1844 a. Rochdale`is Inglismaal ning nendel põhimõtetel seisab see ettevõtlusvorm tänaseni. Kuigi alles hiljuti, aastal 2005, kinnitas Rahvusvaheline Ühistute Liit (ICA) tulundusühistu definitsiooni ametlikult.
1930ndate majanduskriis oli põhjuseks siiani edukate krediidi-ja põllumajandusühistute formeerimisele. Näiteks Rootsis saavutas põllumajandustootjate ühistute föderatsioon kontrolli kogu rahvusliku põllumajandustoodangu üle. Peale NSVL-u lagunemist küündis Soomes tööpuudus 20 protsendini. Vastumeetmena otsustas Tööministeerium propageerida tulundusühistulist majandusmudelit, mis viis rohkem kui 1200 töölisühistu tekkele, vähendades seeläbi efektiivselt tööpuudust ja luues pikemaajalist majanduslikku stabiilsust.
Rahvusvahelise Ühistute Liidu andmetel teenivad TÜ-des üle kogu maailma 800 miljonit liiget (13% inimkonnast). Läänemaises turumajandus-kultuuris on ühistuliste ettevõtete mõju veelgi suurem. Näiteks USA-s on 120 miljonit ja Euroopas 160 miljonit liiget. Tähelepanuväärselt tugev on tuluühistute roll Euroopa panganduses (4200 krediidiasutust 150 miljoni kliendiga). Näiteks krediidiühing OP-Pohjola Group Soomes on turuliider põllumajanduse, elamuehituse ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtete laenuturul. Uus-Meremaal annavad TÜ-d isegi 22% SKT-st.
Ühistute tüübid juhtimise alusel: jaemüüjate ühistud, [[tööühistu]]d, sotsiaalühistud, tarbijate ühistud, äri ja tööhõive ühistud.
Ühistute tüübid eesmärgi alusel: haldusühistud, ehitusühistud, kommunaalühistud, põllumajandusühistud, [[Ühistupank|ühistupangad]], kindlustusühistud ja ühistute föderatsioonid.
== Tulundusühistu moodustamine Eestis ==
▲Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse.
Tulundusühistud on äriühingud, mille tegevust reguleerivad [[Tulundusühistuseadus]] ja [[Äriseadustik]].
Tulundusühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui tulundusühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Tulundusühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Tulundusühistu liikmeks ei saa olla riik. <ref name="tpt"/>
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/962357 Tulundusühistuseadus]
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/693458 Äriseadustik]
[[Kategooria:Organisatsioonid]]
[[Kategooria:Ettevõtted]]
[[Kategooria:Ühistegevus]]
[[als:Genossenschaft]]
[[br:Kevelouri]]
[[bg:Кооперация]]
[[ca:Cooperativa]]
[[cs:Družstvo]]
[[da:Kooperativ]]
[[de:Genossenschaft]]
[[en:Cooperative]]
[[es:Cooperativa]]
[[eo:Kooperativo]]
[[eu:Kooperatiba]]
[[fa:شرکت تعاونی]]
[[fr:Coopérative]]
[[fy:Koöperaasje]]
[[gl:Cooperativa]]
[[ko:협동조합]]
[[hr:Zadruga]]
[[id:Koperasi]]
[[ia:Cooperative]]
[[it:Società cooperativa]]
[[he:קואופרטיב]]
[[la:Societas cooperativa]]
[[lt:Kooperatyvas]]
[[hu:Szövetkezet]]
[[nl:Coöperatie]]
[[ja:生活協同組合]]
[[no:Samvirke]]
[[nn:Samvirkelag]]
[[pl:Spółdzielnia]]
[[pt:Cooperativismo]]
[[ru:Кооператив]]
[[sk:Družstvo (ekonómia)]]
[[fi:Osuuskunta]]
[[sv:Kooperativ]]
[[te:సహకార సంఘాలు]]
[[th:สหกรณ์]]
[[tr:Kooperatif]]
[[uk:Кооператив]]
[[zh:合作社]]
| 