Tulundusühistu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
8. rida:
Rahvusvahelise Ühistute Liidu andmetel teenivad TÜ-des üle kogu maailma 800 miljonit liiget (13% inimkonnast). Läänemaises turumajandus-kultuuris on ühistuliste ettevõtete mõju veelgi suurem. Näiteks USA-s on 120 miljonit ja Euroopas 160 miljonit liiget. Tähelepanuväärselt tugev on tuluühistute roll Euroopa panganduses (4200 krediidiasutust 150 miljoni kliendiga). Näiteks krediidiühing OP-Pohjola Group Soomes on turuliider põllumajanduse, elamuehituse ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtete laenuturul. Uus-Meremaal annavad TÜ-d isegi 22% SKT-st.
Ühistute tüübid juhtimise alusel: jaemüüjate ühistud, [[tööühistu]]d, sotsiaalühistud, tarbijate ühistud, äri ja tööhõive ühistud.
Ühistute tüübid eesmärgi alusel: majutusühistud, ehitusühistud, kommunaalühistud, põllumajandusühistud, [[Ühistupank|ühistupangad]], kindlustusühistud ja ühistute föderatsioonid.
== Tulundusühistu moodustamine Eestis ==
Tulundusühistud on äriühingud, mille tegevust reguleerivad [[Tulundusühistuseadus]] ja [[Äriseadustik]].
Tulundusühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui tulundusühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Tulundusühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Tulundusühistu liikmeks ei saa olla riik. <ref name="tpt"/>
| |||