[[1514]]. aastal sai Johann Blankenfeld tänu paavst [[Leo X]] toetusele [[Tallinna piiskop]]iks (oli '''Johannes IV''' nime all sellel kohal [[1524]]. aastani), hoolimata sellest, et sealne toomkapiitel oli piiskopiks valinud [[1518Christian Bomhower]]–i; viimasest sai aga samal ajal [[1527Tartu piiskop]]. oliBomhoweri tasurma järel [[Tartu piiskop1518]]. aastal kinnitas paavst Blankenfeldi aga ka Tartu piiskopiks ('''Johannes V''' nime all), ehkki sealne kapiitel oli piiskopiks valinud [[Kuramaa piiskop]]i [[Heinrich Basedow]]i. [[1523]]. aastal sai taBlankenfeldist ka [[Riia peapiiskop]]i [[koadjuutor]]iks ning [[1524]]järgmisel peapiiskopiksaastal ka peapiiskop ('''Johannes VII'''). Tema tõusmist piiskopikohtadele toetas kõrgmeister Albrecht, kuid ilmselt polnud selle vastu ka Liivimaa ordumeister [[Wolter von Plettenberg]], sest loodeti, et Blankenfeld ajab Saksa ordu preestervennana ordumeelset poliitikat. Huvitaval kombel toetas Blankenfeldi saamist Riia koadjuutoriks ka tema hilisem äge vastane, Riia linnasekretär ja sündik [[Johann Lohmüller]].
1524. aasta lõpul, pärast peapiiskopiks saamist, loobus Blankenfeld Tallinna piiskopi kohast. Tema ametijärglaseks sai seal [[Georg von Tiesenhausen]], kes oli Blankenfeldi venna Franzi naise vend.
