Redaktsioon: 6. september 2010, kell 18:16 redigeeri Athanasius Soter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 12 937 muudatust P →‎Kirjandus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. detsember 2010, kell 01:45 redigeeri eemalda Athanasius Soter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 12 937 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Blankenfeld.jpg\|thumb\|Johann Blankenfeld 16. sajandist pärineval pildil]] '''Johann Blankenfeld''' (ka ''Johannes Blankenfeld'', ''Blankenfelde''; ~~umbes~~ [[~~1471~~1470. aastad]] [[Berliin]] – [[9. september]] [[1527]] [[Torquemada]]) oli [[saksa]] päritolu [[Saksa ordu]] ning [[Vana-Liivimaa]] usutegelane, ametnik ja diplomaat, [[Tallinna piiskop\|Tallinna]] ja [[Tartu piiskop]] ning [[Riia peapiiskop]]. ==Elukäik== 11. rida: Blankelfeldi noorusest pole teada kuigi palju teada. Ka tema sünniaasta pole kindel, kuigi kõige enam on selleks pakutud 1471. aastat. Mõnede teadete kohaselt oli ta [[1503]]. aastal aga umbes 25-aastane, mistõttu tema sünniaastaks võiks olla ka [[1478]] või [[1479]].<ref>[[Wilhelm Schnöring]], Johannes Blankenfeld: Ein Lebensbild aus den Anfängen der Reformation. Halle, 1905. Lk 3.</ref> Blankenfeld õppis [[Frankfurt\|Frankfurdis]], [[Leipzig]]is ja seejärel [[Itaalia]]s, kus sai [[1503]]. aastal [[Bologna ülikool]]ist ilmaliku ja vaimuliku õiguse [[doktorikraad]]id ehk mõlema õiguse doktoriks (''doctor utriusque juris'').<ref>Schnöring, lk 6.</ref> Peale seda töötas ta [[Rooma]]s [[Liivi ordu]] [[prokuraator]]ina. Seejärel sõitis ta tagasi [[Saksamaa]]le ja sai [[Leipzigi ülikool]]i professoriks. [[1506]] astus ta [[Frankfurdi ülikool]]i Viadrina teenistusse, kus sai teiseks rektoriks ja juuraprofessoriks. Samal ajal oli ta ka [[Brandenburgi kuurvürst]]i [[Joachim I Nestor]]i nõunik. Samaaegselt saavutas ta tihedad suhted ka teiste [[Hohenzollern]]ide dünastia liikmetega. [[1512]]–[[1514]] oli Blankenfeld [[Saksa ordu]] generaalprokuraator Roomas kõrgmeister [[Albrecht von Hohenzollern]]i alluvuses. Orduprokuraatorina tegutses ta küllaltki edukalt, luues häid kontakte lisaks [[paavst]]ile ka teiste poliitiliste jõududega. Eriti hästi sai ta läbi aga paavst [[Leo X]]-ga, kes andis talle õiguse kõigile vakantsetele piiskopikohtadele [[Soome]]s ja Liivimaal. Seda õigust ta enamasti ka kasutas. 44. rida: ==Kirjandus== [[Wilhelm Schnöring]], Johann Blankenfeld: Ein Lebensbild aus den Anfängen der Reformation. Halle, 1905. [[Helene Dopkewitsch]]., Die Hochmeisterfrage und das Livland-problem nach der Umwandlung des Ordenslandes Preußen in ein weltliches Herzogtum durch den Krakauer Vertrag von April 1525. In: ''Zeitschrift für Ostforschung'' Bd. 16 ([[1967]]), lk-d 201–255. *[[Christiane Schuchard]], Johann Blankenfeld (+ 1527) - eine Karriere zwischen Berlin, Rom und Livland. In: Berlin in Geschichte und Gegenwart. 2002, lk-d 27–56. {{algus}}

Johann Blankenfeld: erinevus redaktsioonide vahel