Antonius Bomhower: erinevus redaktsioonide vahel

'''Antonius Bomhower''' (ka '''Anton Bomhower''') oli [[Liivimaa]] [[katoliiklus|katoliiklik]] vaimulik, [[Christian Bomhower]]i vend.

Antonius pärines [[Tallinn]]ast, esimene teade temast on [[1508]]. aastast, kui teda on mainitud ühes Christian Bomhoweri kirjas. On teada, et Antoniusel oli [[magistrikraad]], kuid paraku mittepole sedaselge, kus ta selle omandas.

[[1520. aastad|1520. aastate]] alguseks oli Antonius Bomhowerist saanud [[Riia]] [[frantsisklased|frantsisklaste]] [[konvent|konvendi]] liige, kes osutus üheks kõige aktiivsemaks luterlusevastaseks[[luterlus]]evastaseks võitlejaks Liivimaal. Võimalik, et ta asus juba [[1521]]. aastal dispuuti Riia esimese reformaatori [[Andreas Knopken]]iga. Samal aastal tegutses ta mõnda aega ka [[Aizpute]] frantsisklaskloostris.

Pärast luterlaste rünnakuid Aizpute ja Riia frantsisklaste kloostritele otsustas Bomhower tõenäoliselt [[Johann Blankenfeld]]i soovitusel minna abi otsima [[paavst]]i käest. [[1523]]. aasta juulis asus ta Riiast koos orduvend [[Burchard Waldis]]ega teele. Rooma jõuti sama aasta novembris, mis osutus väga ebasobivaks ajaks: paavst [[Adrianus VI]] oli just surnud ning uut paavsti poldud veel valitud. Peagi sai selleks [[Medici]]te soost pärinev [[Clemens VII]], kes püüdis aga luterlasi lepitada, et korraldada kristlaste ühist sõjaretke [[Türgi]] vastu. Seetõttu ei õnnestunud Bomhoweril ka oma suurejoonelist Liivimaa "ketserite[[ketser]]ite" karistamise programmi läbi suruda.

Selle asemel siirdusid Bomhower ja Waldis [[1524]]. aasta alguses koos paavsti legaadi, kardinal [[Lorenzo Campeggio]]ga Saksamaale[[Saksamaa]]le, kus Bomhower esitas ulatusliku katoliku kiriku reformikava, mis nägi ette vagade kommete au sisse tõstmist ning kirikuametite kuritarvitamise lõpetamist. Pärast sisemisi kirikureforme oleks olnud võimalik asuda efektiivselt võitlema ka luterlusega. Kuid Bomhoweri reformiplaanid ei äratanud siiski laiemat tähelepanu ja nõnda pidi ta viimaks pettunult Liivimaale naasma. Ta jõudis sinna sama aasta juunis, kuid [[Riia]]s vangistati ta, süüdistatuna linna ja maa vastases vandenõus. Tema kaaslane Burchard Waldis vabastati, kui oli omaks võtnud luterluse. Bomhower jäi aga katoliiklusele truuks ja pidi seetõttu kuni [[1525]]. aastani vangistuses olema, vabanedes tänu peapiiskop Blankenfeldi ja ordumeister [[Wolter von Plettenberg]]i eestkostele.

[[1527]]. aastal tuli Bomhower uuesti Riiga, et väidelda Andreas Knopkeniga. Pärast seda jutlustas ta Tallinna ümbruses. See on ka viimane teadeteave tema kohta.