Rüütlimõis

Rüütlimõis algselt rüütli (aadli) seisuses olevale isikule kuulunud läänimõis. Alates 1783. aastast eramõis, mida tohtis rüütlimõisana omada ainult kohaliku rüütelkonda immatrikuleeritud aadliseisuses isik. Rüütlimõisate omanikud olid kuni 1917. aastani Baltimaades seisuliku omavalitsuskorralduse aluseks.

Rüütlimõisaks loeti mõisa, mille suurus Eestimaal oli 450 tiinu sellest 150 tiinu mõisa põllumaad ning lisaks heina ja karjamaa. Liivimaal 300 tiinu ja 100 tiinu põllumaad. Saaremaal 162 tiinu, millest 54 tiinu pidi olema põllumaad.

Rüütlimõisal võis olla majanduslikult iseseisvad ja rüütlimõisa nõuetele vastavd allüksused, nõndanimetatud kõrvalmõisad (Beigut) ja karjamõisad (Hoflage), kui eraldiasuv majapidamine. Kõrvalmõis andis mõisaomanikule täiendava tulu ja lisahääle maapäeval.

Mitte aadlik sai õiguse rüütlimõisa osta alates 1866. aastast Kuramaal ja Liivimaal, Eestimaal aastast 1869.

Hoidmaks mõisa suguvõsa käes, moodustasid suuremate mõisade omanikud 18. sajandi keskpaiku nõndanimetatud suguvõsamõisa ehk fideikomisse (Adliges Güterfamilienfideicomiβ), mida ei tohtinud müüa ega koormata muul viisil ja mida pärandati suguvõsa meesliini pidi majoraadi põhimõttel.

Eestis moodustati umbes 109 suguvõsamõisa. Nendes mõisates oli keeruline talusid päriseks osta.

Rüütlimõisa omanikul oli oma mõisa territooriumil kohtu– ja politseivõim, patronaat ja maksuvabadus, nagu ka ainuõigus pidadaveskit ja kõrtsi, viina põletada ning õllet pruulida samuti jahiti pidada. Samas oli mõisaomanik kohustatud osa võtma maapäevast ja täitma valitud või määratud omavalitsusameteid.

Mõisaomaniku politseivõim kitsenes peale vallakohtute moodustamist vastavalt 1802–1804. aasta talurahvaseadusele. 1865. aastal kadus mõisnikel kodukari õigus. 1866. aasta kogukonnaseadus mõisnike piiras politseivõimu veelgi ja 1888. aasta politseireformi seadus kaotas selle täielikult.

1871. kadus mõisnike ainuõigus veskipidamisele, 1900. viinapõletamisele ja 1916. jahipidamisele.

Rüütlimõisad olid kuni 1881. aastani vabastatud maamaksust, muudest otsestest maksudest ja majutuskohustusest. Rüütlimõisad maksid 1881. aastani ainult kiriku ja kohalike makse.

Rüütlimõisad kaotati Venemaal maadekreediga 9. novembril 1917. aastal. Esimese maailmasõja ajal 1918. aastal Baltimaades Saksa okupatsiooni ajal mõisnike õigused ennistati. {{10. oktoober|10. oktoobri]] 1919. aasta maaseadusega Eestis ja 1920. aasta maaseadusega Lätis mõisad riigistati. Saksamaal olid rüütlimõisad 1945. aastani.