Redaktsioon: 8. mai 2010, kell 11:41 redigeeri Thijs!bot (arutelu \| kaastöö) Robotid 54 375 muudatust P robot lisas: ro:Asparagus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. detsember 2010, kell 00:52 redigeeri eemalda Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8464 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: \| seisundi_süsteem = \| seisundi_ref = \| pilt = ~~AsparagusOfficinalisWild~~Illustration Asparagus officinalis0b.jpg \| pildi_seletus = \| pildi_laius = 250 px 22. rida: '''Harilik aspar''' ([[köögivili\|köögiviljana]] '''spargel'''; ''Asparagus officinalis'') on [[asparilised\|aspariliste]] [[sugukond (bioloogia)\|sugukonda]] [[aspar]]i [[perekond (bioloogia)\|perekonda]] kuuluv mitmeaastane [[rohttaim]]. ==Kirjeldus== Looduslikult kasvab ta [[rannik]]ul Põhja-[[Hispaania]]st kuni Loode-[[Saksamaa]]ni, samuti [[Briti saared\|Briti saartel]]. Eestis leidub seda looduslikult läänesaarte rannikul ja laidudel. Mõned autorid käsitlevad meitsikut asparit iseseisva liigina ''Asparagus prostratus''.▼ ===Juur=== Taimel on lühikeste harunemata ~~juurtega~~[[juur]]tega [[risoom]]. Risoom suudab taime 15–20 aastat kasvatada. Selle ülemisest osast arenevad jämedad võrsed.▼ ===Vars=== Noor [[võrse]] ehk n-ö küünis sirgub maa-aluse juure küljes. [[Pilt:Asperge bloem Asparagus officinalis.jpg\|100px\|thumb\|left\|Hariliku aspari õied]] ~~Vars~~Täiskasvanud aspari [[vars]] puitub. Tugevasti harunenud vars on püstine (ja võib kasvada 1,~~5–2~~5 – 2 m kõrguseks),. ~~tugevasti~~ ~~harunenud~~Taime ~~ning~~varrel ~~kannab~~kasvavad helerohelised, kaharad, 3–6 kaupa kimpu kogunenud 1–3 cm ~~pikkusi~~pikkused ja 1 mm ~~laiusi~~laiused, lehtede ülesandeid täitvaid ~~harusid~~harud ehk ([[kladood]]e)id. ▼ Üldiselt on harilik aspar [[kahekojaline taim]]. Leidub aga ka vorme, millel samal taimel on nii isas- kui emasõied, samuti mõlemasooliste õitega taimi. [[Õis\|Õied]] on kellukakujulised, rohekasvalged kuni kollakad, 4,5–6,5 mm pikad, paiknevad kas üksikult või 2-3 kaupa. Õiel on 6 alusel osaliselt kokku kasvanud [[õieleht]]e. [[Vili]] on väike punane [[mari]], mille läbimõõt on 6–10 mm.▼ === Õis === ▲Taimel on lühikeste harunemata juurtega [[risoom]]. Selle ülemisest osast arenevad jämedad võrsed. ▲Üldiselt on harilik aspar [[kahekojaline taim]]. Leidub aga ka vorme, millel samal taimel on nii [[isasõis\|isas-]] kui [[emasõis\|emasõied]], samuti mõlemasooliste õitega taimi. [[Õis\|Õied]] on kellukakujulised, rohekasvalged kuni kollakad, 4,5–6,5 mm pikad, paiknevad kas üksikult või 2-3 kaupa. Õiel on 6 alusel osaliselt kokku kasvanud [[õieleht]]e. ~~[[Vili]] on väike punane [[mari]], mille läbimõõt on 6–10 mm.~~ === Vili === ▲Vars on püstine (võib kasvada 1,5–2 m kõrguseks), tugevasti harunenud ning kannab 3–6 kaupa kimpu kogunenud 1–3 cm pikkusi ja 1 mm laiusi lehtede ülesandeid täitvaid harusid ([[kladood]]e). [[Vili]] on kolmekambriline, väike, punane [[mari]], mille läbimõõt on 6–10 mm. Igas kambris on 1-2 musta [[seeme]]t. ==Levila== ~~Noor võsu ehk n-ö küünis sirgub maa-aluse juure küljes. Küünis on ka taime söödav osa. Risoom suudab taime 15–20 aastat kasvatada.~~ ▲Looduslikult kasvab ta [[rannik]]ul Põhja-[[Hispaania]]st kuni Loode-[[Saksamaa]]ni, samuti [[Briti saared\|Briti saartel]]. Eestis leidub seda looduslikult läänesaarte rannikul ja laidudel. Mõned autorid käsitlevad meitsikut asparit iseseisva liigina ''Asparagus prostratus''. Täiskasvanud aspari [[vars]] puitub ja taim hakkab kasvatama helerohelisi kaharaid, veidi sõnajala sarnaseid lehti. Siis ta enam söögiks ei kõlba. Peamine tarbimishooaeg kestab [[märts]]ist [[juuni]] lõpuni.▼ ==Ajaloost== ~~[[Pilt:Illustration Asparagus officinalis0b.jpg\|thumb\|Aspar]]~~ Harilik aspar on [[Vahemeremaad]]e idaosast pärit. Seda on kasutatud üle 2000 aasta, esialgu ainult [[ravimtaim]]ena. [[Vana-Kreeka]]s oli harilik aspar üks armastusejumalanna [[Aphrodite]] tunnuseid. Sellega pärjati vastabiellunuid ja ehiti pulmaloože. 43. rida ⟶ 48. rida: Arvatakse, et sparglit hakati köögiviljana kasvatama kõigepealt [[Vana-Rooma]]s. Spargli kirjeldusi võib kohata Rooma õpetlaste, näiteks [[Plinius]]e töödes. Vanad roomlased tõid esile spargli virgutavat toimet, muutes nukrad ja sünged lõbusateks ja elurõõmsateks. Spargli omadustele pühendati sel ajal terveid [[traktaat]]e. Hariliku aspari ladinakeelses nimetuses viitab sõna ''officinalis'' raviotstarbele. Roomlased hindasid seda taime nii väga, et kandsid seda [[amulett\|amuletina]] kaelas. Maailma vanimas säilinud [[kokaraamat]]us, [[Apicius]]e [[3. sajand]]i teoses "''De re coquinaria''" on spargli küpsetamise retsept. [[Keskaeg\|Keskajal]] kasvatasid taime peamiselt araablased, [[Euroopa]]s oli ta unustatud. [[Louis XIV]] ajal läks spargli kasutamine taas moodi. Alates [[17. sajand]]ist on aretatud hulk sorte, mida tänapäeval eelkõige ~~Euroopas~~[[Euroopa]]s, [[Mehhiko]]s, [[Ameerika Ühendriigid\|USA-s]] ja [[Taivan]]il kasvatatakse. ==Kasvatamine == Tänapäeval kasvatakse lõviosa sparglist [[Hiina]]s. Maailma suuruselt teine sparglitootja on [[Peruu]], kes on ka maailma suurim sparglieksportija. Suurim spargliimportija on USA, kes on ise tootmise poolest koos Mehhiko ja Saksamaaga maailma neljas kuni kuues riik.▼ ▲Tänapäeval kasvatakse lõviosa sparglist [[Hiina]]s. Maailma suuruselt teine sparglitootja on [[Peruu]], kes on ka maailma suurim sparglieksportija. Suurim spargliimportija on USA, kes on ise tootmise poolest koos [[Mehhiko]] ja ~~Saksamaaga~~[[Saksamaa]]ga maailma neljas kuni kuues riik. ~~==Toiduaine==~~ ==Toiteväärtus== [[Pilt:Spargel sauce hollandaise.jpg\|thumb\|Spargel kartulite ja kastmega]] [[Pilt:François Bonvin 001.jpg~~\|left~~\|thumb\|[[François Bonvin]] "Natüürmort sparglitega"]] Spargel on rikas [[valk]]ude, [[mineraalaine]]test [[raud\|raua]], [[seleen]]i, [[kaalium]]i, [[naatrium]]i ja [[fosfor]]i poolest. Äsjakorjatud roheline spargel on valgest sparglist vitamiinirikkam. Sparglis on [[foolhape]]t; [[vees lahustuvad vitamiinid\|vees lahustuv vitamiini]] S-metüülmetioniin; C-, A- ja B-vitamiine. ==Kasutamine== ▲~~Täiskasvanud~~Hariliku aspari ~~[[vars]]~~söödav ~~puitub~~osa jaon ~~taim~~noor ~~hakkab~~võrse ~~kasvatama~~ehk ~~helerohelisi kaharaid, veidi sõnajala sarnaseid lehti~~küünis. ~~Siis~~Harunenud tavars enam söögiks ei kõlba. Peamine tarbimishooaeg kestab [[märts]]ist [[juuni]] lõpuni. Toiduks sobivad noored võrsed. Söögiks sobivate sparglite jaotus: 82. rida ⟶ 93. rida: ==Välislingid== {{Commonscat\|Asparagus officinalis}} * Hortoloog [[Leopold Meensalu]] artikkel [http://www.~~maaleht~~rmp.ee/~~?old_rubriik=7527&old_art=37798~~retsepte/259/7079 Spargel söögiks ja ehteks] ~~Maalehes~~ * [[Taimi Käos]]e artikkel [http://uus.www.valgamaalane.ee/010605/esileht/tarbija/25002832.php Spargel kasvab Eesti aedades ilutaimena] Valgamaalases * [[Urmas Kokasaar]]e artikkel [http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=10368054&categoryID=1223250&ndate=1115870505 Spargel — aednikule ja gurmaanile] Delfis * [[Euroopa Ühendus]]e [http://www.legaltext.ee/text/et/U50364.htm komisjoni määrus nr 2377/1999] määrab söögispargli standardid * [http://www.parnu.ee/raulpage/sydame/sydame1.html#aspar Aspar südame- ja veresoonkonnahaiguste ravis] [[Kategooria:Asparilaadsed]]

Harilik aspar: erinevus redaktsioonide vahel