PCI-siin: erinevus redaktsioonide vahel

Vanasti kasutati PC – -des ISA siini, selle kitsaks jäämisel VLB siini ning serveritel EISA siini. Sun`idel olid Sbus siinid, Macidec NuBus, IBM`il MCA jne. Mõned neist olid 16 – -bitised, enamus 32 – -bitised.

Aasta 1991 kevadel Intel lõpetas PCI siini esimese versiooni välja töötamist. Kuna VLB oli ajutine häkk ja disainitud 486 protsessorite jaoks, siis Pentium protsessorite jaoks oli vaja uut, kiiremat siini. Inseneride eesmärk oli töötada välja kulutasuv ja produtkiivneproduktiivne lahendus, mis võimaldaks realiseerida protsessorite Pentium ja Pentium Pro võimet. Eriti rõhutati, et välja töötamine (areng) toimub nullist ja insenerid ei püüdnud juba eksisteerivaid seadmeid modifitseerida. Lisaks sellele, oli vaja võtta arvesse neid vigu , mida tegi VESA, kui projekteeris VLB siini (elektriline koormus ei võimaldanud ühendada rohkem kui 3 laienduskaarti), samuti rakendada seadmete autokonfiguratsiooni arvutile Amiga (protokoll Autoconfig).

Aastal 1992 ilmub esimene PCI siini versioon ja Intel teatab, et siini standard on lahtine ning loob PCI Special Interest Group`i. Seetõttu igal huvitatud arendajal on võimalus luua PCI seameid ilma litsentsi ostmiseta. PCI kujutab endast hübriidi ISA ja VLB siinist. Uus standard pakub seameteleseadmetele otsest juurdepääsu süsteemi mälule, aga kasutab silda, et luua ühendus ’frontside’ siiniga ja seejärel protsessoriga. Sild on vajalik, et reguleerida PCI kiirust sõltumata protsessori kiirusest. Esimese versiooni taktsagedus oli 33 MHz, siini laius oli kas 32 või 64 bitti ning ta toetas 3,3V ja 5V seadmeid. PCI on kuni 10% kiirem, kui VLB standard. Teoreetiliselt siini ribalaius on 133 Mbit/s, aga tegelikkuses ribalaius oli umbes 80 Mbit/s. Kahjuks ei saavutanud see standard populaarsust enne Windows 95 turule ilmumist, sest mainitud operatsioonsüsteem toetas Plug and Play (PnP) tehnikat. Lühidalt tähendab see seda, et süsteem tunneb ise porti või slotti ühendatud seadme või kaardi ära ning seadistab automaatselt kõik vajaliku. Ehk siis: tarvitseb riistvarakomponendid (näiteks graafika- või helikaart) ainult arvuti vabasse pessa panna ja ülejäänu toimub enam - vähem automaatselt. Uus komponent annab endast märku peale arvuti käivitamist ning kooskõlastab arvuti sisehaldussüsteemis kõik vajaliku.

Füüsiliselt paikneb ta enamasti rööbiti varasema ISA süsteemisiiniga. Vahel esineb süsteemiplaadil ka kombineeritud ISA –ja PCI – siin võimaldades kasutada emba – kumbaemba–kumba neist. Ta loob otsese juurdepääsu perifeeriaseadmetele pöördumaks frontside siini poole, millega on ühendatud protsessor.

Aastal 1995 ilmus versioon PCI 2.1 (teine nimi -– paraleellne PCI siin, mis tagas taktsagedust 66 MHz ja siini maksimaalne edastuskiirus on 533Mbit/s (64 – bitti-bitine versioon taktsagedusega 66 MHz)). Lisaks sellele, see siin on toetatud operatsioonsüsteemi Windows 95 tasandil (tehnoloogia Plug and Play), mis võimaldas IBM PC kasutajatel mitte tunda end riivatud võrreldes teiste platvormidega. Versioon PCI 2.1 oli nii populaarne, et varsti ta oli edastatud teistesse platvormidesse protsessoriga Alpha, MIPS, PowerPC, SPARC, jne.

Aastal 1997, seoses arvutigraafika arenguga ja AGP siini väljatöötlemisega, PCI siin ei rahuldanud rohkem vajadusi ja enam seda ei kasutanudkasutatud videokaardi paigaldamiseks (nõuded olid ülepaisutatud). AGP siin suhtles otse operatiivmäluga, võimaldades sinna laadida 3D elemente ning neid sealt kiirelt kätte saada. Füüsiliselt on see PCI – stPCI–st erinev ning omavahel neid kaarte vahetada ei saa. Läbi aja on AGP – -st ilmunud suuremate sagedustega versioone, mis kannavad lisandina nimes kordajat, mis näitab mitu korda suurem on kiirus algse AGP – -ga võrreldes (X2 — 133 MHz, X4 — 266 MHz, X8 — 533 MHz).

* 132 Mbit/s kui siinilaius on 32- bitti ja taktsagedus on 33 MHz;

* 264 Mbit/s kui siinilaius on 32- bitti ja taktsagedus on 66 MHz;

* 264 Mbit/s kui siinilaius on 64- bitti ja taktsagedus on 33 MHz;

* 528 Mbit/s kui siinilaius on 64- bitti ja taktsagedus on 66 MHz.

PCI on 64 – -bitine siin, kuigi teda kasutatakse tihti ka 32 – -bitise siinina. - seeSee tähendab, et ühekorraga saab edastada kas 32 või 64 andmebitti, toimub sünkroonne andmevahetus, siin on multipleksitud (aadress ja andmed edastatakse kasutades sama liini).

Siini väljatöötamisel oli tema arhitektuuri panustatud eesrindlikud tehnilised lahendused, mis võimaldasid suurendada läbilaskevõimet. PCI siin –on esimene siin IBM PC arhitektuuris, mis ei ole seotud selle arhitektuuriga. Rohkem ta ei sõltu protsessorist ja teda kasutatakse, näiteks, Macintosh arvutites.

PCI siin erineb teistest siinidest ja põhiline erinevus on see, et komponendid asetsevad plaadi PCI - adapterite vasakul pealispinnal. Sel põhjusel jagab äärmine PCI - slottpesa tavaliselt jagab maandumiskohta ISA – slot’igapesaga (Sharedshared slot). Niinimetatud sildadeülene protsessor (PCI Bridge) võib olla lülitatud mitmete PCI kanalite külge, kindlustades võimaluse anda üheaegselt edasi andmeid sõltumatute PCI kanalite vahel.

<p>Sümbol - (miinus) signaali ees tähendab, et selle signaali tase on loogiline null, märgistus {XX:0} tähendab rühma signaale numbritega 0 - st kuni XX – ni.</p>

<p>REQ#64 – 64 – bittise-bitise vahetuse päring.</p>

<p>ASK#64 – 64 – bittise-bitise vahetuse kinnitamine.</p>

===Normaal suurusegaNormaalsuuruses kaardid (Full – lengthfull-size):===

===Keskmise suurusega kaardid (Half – lengthhalf–length):===

===Poole kõrgusega kaardid (half - heigthheight):===

* Kõrgus: 36,07 mm -– 64,41 mm

* Sügavus: 119,91 mm -– 167,64 mm

Sülearvutitest leiame ka PCI modifikatsionnimodifikatsiooni Mini PCI. Standardi järgi Mini PCI kaardid on umbes 1 / 4 väiksemad võrreldes normaal suuruseganormaalsuuruses kaartidega. RegulaarsetTavalise PCI siiniga varustatud riistvarariistvaras saab kasutada Mini PCI kaarte kasutades Mini PCI – to – PCI muundureidmuundurite abil. Uuematel arvutitel Mini PCI on asendatud PCI Express Mini kaarditegakaartidega.

21. saj esimesel kümnendil asendatatkse PCI siiniliidest järk–järgult PCI Express, HyperTransport ja USB siiniliidesegasiiniliidestega. Kaasaegsetele emaplaatidele (alates aastast 2010) paigaldatakse ainult üks, harva kaks PCI slottipesa varasema 55–6 – 6 varem paigaldatud asemeleasemel.