Põlduba: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.4) (robot lisas: lbe:ЛухIи хъюрув |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Taksonitabel
| nimi = Põlduba
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| pilt = Illustration Vicia faba1.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 260 px
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''
| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''
| perekond = [[Hiirehernes]] ''Vicia''
| liik = '''Põlduba'''
| binaarne = ''Vicia faba''
| binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]]
| levikukaart =
| sünonüümid = *''Faba bona'' Medik.
*''Faba vulgaris'' Moench
*''Vicia'' sect. ''Faba'' (Mill.) Gray
}}
'''Põlduba''' (''Vicia faba'', [[sünonüüm (bioloogia)|sün]]. ''Faba vulgaris'') on laialt levinud [[üheaastane taim|üheaastane]] [[kultuurtaim]] [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] ja [[hiirehernes|hiireherne]] (''Vicia''; või teise süsteemi järgi põldoa — ''Faba'') perekonnast. Ta kuulub [[kaunviljad]]e hulka, ta seemneid kasutatakse [[aedvili|aedviljana]].
== Kirjeldus==
Põldoa püstised neljakandilise ristlõikega [[vars|varred]] on 20...150 cm kõrgused, [[leht|lehed]] [[paarissulgjas leht|paarissulgjad]], valged [[õis|õied]] paiknevad kahe- kuni neljakaupa lehtede kaenlas
[[Seeme|Seemned]], mida nimetatakse põldubadeks või lihtsalt ubadeks, valmivad 2...3 cm laiustes lihakates ja paksuseinalistes, seest valkja kattega [[kaun]]ades, igas kaunas 3...8 lamedat ümarate otstega seemet. Seemned võivad olla vastavalt sordile kas rohekad, punakad, pruunikad või lillad.
Põldoa seemned, mida tarvitatakse toiduks poolvalminult või valminult, on oma kõrge [[valk|valgu]]sisaldusega (kuni 35%) väga kõrgeväärtuslik toiduaine. Toorelt on nad tsüanogeensete [[glükosiid]]ide sisalduse tõttu nõrgalt mürgised, põhjustades [[seedehäire]]id, [[peavalu]] ja [[palavik]]ku, seetõttu tuleks ube süüa kuumtöödeldult.▼
==Kasvukoht==
Eelistab [[parasvööde|parasvöötme]] alade jahedamat kliimat või [[troopika|troopiliste]] piirkondade kõrgemaid kohti.
==Ajalugu==
Põlduba hakati toiduks tarvitama ja ka kasvatama [[Vahemeremaad]]e idaosas ja Edela-[[Aasias]] umbes 6000 eKr. [[Pronksiaeg|Pronksiajal]] oli põlduba kogu [[Euroopa]]s tuntud ning jäi enne kontakte [[Ameerika]] mandriga ainsaks Euroopas kasvatatud oasordiks.
Antiikses Roomas kasutati põlduba mängužetoonina, millega määrati [[saturnaal]]ide ajal peo kuningas. Sellest kombest paistab olevat alguse saanud ka paljudes maades levinud komme peita [[kolmekuningapäev]]al põlduba koogi või piruka sisse ja kroonida leidja "oakuningaks"<ref>Maailma toiduainete etsüklopeedia, Tallinn, Tea, 2006</ref>.
==Kasutamine==
▲
[[Oasupp]] põldubadest kuulub [[eesti köök|eesti rahvustoitude]] hulka.
==Toitainete sisaldus==
Põldoa seemned on oma kõrge [[valk|valgu]]sisaldusega (kuni 35%) väga kõrgeväärtuslik toiduaine.
==Viited==
{{viited}}
▲Põlduba hakati toiduks tarvitama ja ka kasvatama [[Vahemeremaad]]e idaosas ja Edela-[[Aasias]] umbes 6000 eKr. [[Pronksiaeg|Pronksiajal]] oli põlduba kogu [[Euroopa]]s tuntud ning jäi enne kontakte [[Ameerika]] mandriga ainsaks Euroopas kasvatatud oasordiks. [[Oasupp]] põldubadest kuulub [[eesti köök|eesti rahvustoitude]] hulka.
==Vaata ka==
| |||