Magnetoptiline ketas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Klaviatuur (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Klaviatuur (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
6. rida:
 
[[File:2GB-MO-disk.jpg|thumb|150px|130 mm 2.6GB Magnet-optiline ketas.]]
Esialgu olid kettad 130 mm ja olid sama suured, kui täiskõrguses 130 mm kõvakettad (nt. arvutis [[IBM PC XT]]). 130 mm meedium näeb välja nagu vanamoodne CD-ROM´i ümbris, samas 90 mm ketas on juba umbes samasuursama suur, kui regulaarne 1,44 MB [[diskett]], kuid kaks korda sama paks. Ketta ümbris tagab, et tolm ei rikuks seadet ning kestadel on avad, mis justkui oleksid alati suletud.
 
Plastikust kesta all on magnetile vastuvõtlikust metallist ketas. Nii lugemise kui kirjutamise protsessi ajal ei ole kunagi kettal füüsilist kontakti. Lugemise ajal laser valgustab ketta pinda, mis omakorda peegeldab valgust lähtudes sellest, milline on aluspind. Kirjutamisprotsessi ajal laseri võimsus kasvab nii palju, et see suudab ketta pinna üles sulatada. Kui kirjutatav punkt on üles sulatatud, lülitub protsessi ketta teisel pool paiknev [[elektromagnet]], millega muudetakse ketta polarisatsiooni.
20. rida:
==Tootjad==
 
Arvuti nimega [[NeXT]] oli esimene, mis kasutas magnet-optilist ketast, kuid peagi pakkus [[Canon]] seedaseda ka teistele klientidele.
 
[[Sony MiniDisc]]s on magnet-optiline ketas ja [[Sony]] toodab ka muid erinevaid magnet-optilisi meediume.