Redaktsioon: 21. detsember 2010, kell 01:19 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 081 muudatust →‎Kasutamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. detsember 2010, kell 12:52 redigeeri eemalda Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8464 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
19. rida: Rahvasuus tuntakse teda ka '''õispuu''', '''koerõispuu''', '''hullukoeramarjapuu''' ja '''leedripuu''' nime all. == Süstemaatika== Erinevates süstemaatikates liigitatakse harilikku kuslapuud kas [[muskuslillelised\|muskuslilleliste]] või [[kuslapuulised\|kuslapuuliste]] sugukonda. == Morfoloogia == Harilik lodjapuu on [[heitlehisus\|heitlehine]] 2,~~5–4~~5 – 4 m kõrgune [[põõsas]]. [[Viietine õis\|Viietised]] [[õis\|õied]] paiknevad suurtes lamedates [[kännas]]tes, mille servmised õied sageli suuremad ja [[steriilne õis\|steriilsed]]. Värvuselt rohekas- või punakasvalged. ~~Õitseb mai lõpul ja juunis.~~ Marjataolised [[lihakas vili\|lihakad]] pikliku kujuga [[luuvili\|luuviljad]] on ühe lapiku [[seeme\|seemnega]], värvuselt erepunased ja maitselt mõruhapud, söödavad. Viljad sisaldavad rohkesti [[C-vitamiin]]i. Septembris valmivad marjad on toiduks paljudele [[lind]]udele, kes aitavad ka seemnetel levida, näiteks [[tihane\|tihased]], [[varblane\|varblased]], [[siidisaba\|siidisabad]]. Harilikul lodjapuul on [[ümmargune leht\|ümmargused]] kuni [[munajas leht\|munajad]] [[vastak leheseis\| vastakud]] [[sõrmroodne leht\|sõrmroodsed]] [[lihtleht\|lihtlehed]], pealt on lehed paljad, alt pehmete karvadega kaetud. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele [[vastak leheseis\| vastakuti]]. 33. rida ⟶ 36. rida: ==[[Levila]]== Levinud peaaegu kogu [[Euroopa]]s, [[Aasia]] lääneosas, [[Altai mäestik]]us ja [[Põhja-Aafrika]]s. Eestis pärismaine ja sage. == Kasvukoht == ~~Eestis sage, kasvab~~Kasvab [[salumets\| salu-]] ja [[lodumets]]ades, [[puisniit]]udel, harvem [[laanemets]]as. Eelistab viljakaid ning niiskemaid muldi. ==Kasutamine== Harilikust lodjapuust on [[aretamine\|aretatud]] mitmeid [[dekoratiivvorm]]e, mida kasutatakse ohtralt haljastuses. Lodjapuud hinnatakse nii tema kaunite, mai lõpul - juunis puhkevate õite kui ka sügisel värviliste lehtede ja punaste viljade tõttu. Põõsas on külmakindel, talub hästi [[heitgaasid\|heitgaase]] ja [[tahm]]a. [[Mahl]]ast saab ilusat telliskivipunast [[toiduvärv]]i. Marjad sisaldavad [[palderjanhape]]t ja [[eeterlik õli\|eeterlikku õli]], [[C-vitamiin]]i, [[invertsuhkur\|invertsuhkrut]] (fruktoosi ja glükoosi segu). Vilju on tarvitatud toiduks. Ravimina kasutatakse eelkõige [[koor]]t, harvem marju, õisi ja lehti kas keedisena või vedela ekstraktina [[verejooks]]ude, eriti [[emakaverejooks]]u korral. Noortest [[võsu]]dest tehakse vanne [[nahahaigus]]te, [[vistrik]]e ja [[sügelised\|sügeliste]] puhul. Septembris valmivad ja rohkesti [[C-vitamiin]]i sisaldavad viljad, on toiduks paljudele [[lind]]udele, kes aitavad ka seemnetel levida, näiteks [[tihane\|tihased]], [[varblane\|varblased]], [[siidisaba\|siidisabad]]. == Välislingid ==

Harilik lodjapuu: erinevus redaktsioonide vahel