Redaktsioon: 21. detsember 2010, kell 06:51 redigeeri Ivo Vahur (arutelu \| kaastöö) 2577 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. detsember 2010, kell 06:52 redigeeri eemalda Ivo Vahur (arutelu \| kaastöö) 2577 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: Kahjustust (''hiṃsā'') või vaenulikkust on kolme liiki: 1. mõtteline (vaen, kurjus); 2. sõnaline (solvav, laimav); 3. teoline (isiklik kahjustus, vägivald, vigastus). [[Kümme käsku\|Kümnest käsust]] (ss sõnast, suunisest) vastab sellele positsiooniliselt: "Sa ei tohi tappa (mõrvata)!" (2 Mo. 20.13.)▼ [[Patanjali]] jooga-suutrates ([["Patañjala sūtrani"]]) (II 30.) on see [[astanga jooga]] kahes esimeses osas (yama ja niyama) äratoodud kümnest käitumisreeglist esimene. Vahetu kommentaar "Vyasa Bhasya" lisab, et kõik teised käitumisreeglid (ettekirjutised) tulenevad sellest. II.35 suutra toob ära selle tulemuse: '' mittekahjustamises kinnistumisel kaob ta juuresolekul (läheduses) vaenulikkus.'' (Näiteks koer ei hakka kassi taga ajama.) ▲[[Kümme käsku\|Kümnest käsust]] (ss sõnast, suunisest) vastab sellele positsiooniliselt: "Sa ei tohi tappa (mõrvata)!" (2 Mo. 20.13.) [[Mohandas Gandhi]] rakendas seda põhimõtet poliitilises võitluses.

Ahinsa: erinevus redaktsioonide vahel